1.1. Kestus Kestuse alusel võib võlakirju liigitada: · Lühiajalised- tähtaeg kuni üks aasta. Siia hulka kuuluvad mitmesugused rahaturuinstrumendid - näiteks lühiajalised deposiidisertifikaadid ja kommertspaberid. Üldjuhul on tegemist madala krediidiriskiga emitendi võlakohustustega, seega tegemist on suhteliselt madala riskiga investeeringuga · keskmise kestusega võlakirjad kestusega 1-10 aastat · pikaajalised e. kapitalituruinstrumendid tähtajaga üle ühe aasta. Pikaajaliste võlakirjade puhul on peamiselt tegemist mitmesuguste valitsuste võlakirjadega, tähtajaga kuni 30 aastat. Kuid on olemas ka nn. tähtajatuid võlakirju, millel puudub aegumistähtaeg. Eestis pikaajaliste võlakirjade turg sisuliselt puudub, seda nii riigi kui erasektori osas. 4.1.2. Emitent Emitendi alusel on võlakirjad liigitatavad: riiklikud võlakirjad, munitsipaalvõlakirjad ning
Võlakirjade liigid tähtaja, emitentide, intressimaksete iseloomu, tagatise iseloomu järgi. Kestus 1) lühiajalised tähtaeg kuni üks aasta. Siia hulka kuuluvad mitmesugused rahaturuinstrumendid - näiteks lühiajalised deposiidisertifikaadid ja kommertspaberid. Üldjuhul on tegemist madala krediidiriskiga emitendi võlakohustustega, seega tegemist on suhteliselt madala riskiga investeeringuga; 2) keskmise kestusega võlakirjad kestusega 1-10 aastat; 3) pikaajalised e. kapitalituruinstrumendid tähtajaga üle ühe aasta. Pikaajaliste võlakirjade puhul on peamiselt tegemist mitmesuguste valitsuste võlakirjadega, tähtajaga kuni 30 aastat. Silvia Kuusk Kuid on olemas ka nn. tähtajatuid võlakirju, millel puudub aegumistähtaeg. Eestis pikaajaliste võlakirjade turg sisuliselt puudub, seda nii riigi kui erasektori osas. Emitent