Aleksei Nikolajevits Tolstoi on väljapaistev vene kirjanik, kes on andnud suurepärase panuse meie kodumaa kultuuri varasalve. Ta tuli nõukogude kirjandusse oma erilist, keerulist teed kaudu ja leidis seal õigusega kindla koha kaasaja parima sõnameistrina. A. N. Tolstoi looming on kujunenud kahe epohhi künnisel. Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon tähistas põhilist murrangut meie maa ja kogu inimkonna ajaloos. 1917. aasta oktoobrist peale jagunes maailm kahte -- sotsialistlikusse ja kapitalistlikusse -- leeri. Uue ja vana maailma võitlus on leidnud omapärase, sügava kajastuse kirjaniku loomingus. Ta loominguliste otsingute keerukas tee, sageli täis vastuolusid, on ülimal määral õpetlik. Mitte kohe, kuid tagasipööramatult läks A. N. Tolstoi revolutsiooni poolele, astus sotsialistliku kultuuri ehitajate ja kaitsjate ridadesse. Kirjanik ise on korduvalt rääkinud Suure Oktoobrirevolutsiooni ja nõukogude tegelikkuse otsustavast mõjust ta kirjanduslikud loomingule.
ideaali. Wollstonecraft, John Stuart Mill, Harriet Taylor ja teised liberaal- ehk võrdsusfeministidest mõtlejad rõhutasid, et naised saavad täisväärtuslikuks vaid siis, kui neil on võrdväärne juurdepääs haridusele ning avalikule tegevusele, mis tol hetkel oli täiesti tabu. Võrdsusfeministid uskusid, et inimõigused tuleb lihtsalt laiendada naistele ning kaasata nad aktiivselt liberaalsesse kapitalistlikusse ühiskonda (E. Annus 2009: 799-800). Liberaalfeminism tegeles eelkõige naiste poliitiliste ja majanduslike õigustega, kuid asus analüüsima ka naiste olukorra ajaloolis-filosoofilisi tagamaid. Liberaalfeminism on kõige laiemalt tuntud feminismi vorm, mis on enim kaasatud nüüdisaegsesse poliitilisse praktikasse ning jätkuvalt vormib inimeste arusaama feministlikust filosoofiast. Siinkohal tahan tutvustada raamatut ,,Teine sugupool" Simone de Beauvoir. Seda on peetud 20
kasutusele tulid talongid. Peale rahareformi 1992.aasta suvel hinnatõus jätkus, kuid nõudlust piiravaks teguriks oli raha vähesus, sest inimese kohta vahetati ainult 1500 rubla ehk 150 krooni. 1992.aasta lõpuks tõusis erakaupluste arv 37,8 %-ni. Kaupade hinnad kasvasid 1993.aastal 1,8 korda.Alates 1993. aastast hakkas kaubandus jõudsalt arenema. (Kaubandus Nõukogude Liidu ajal, s.a.) Sotsialistlikust majanduskeskkonnast kapitalistlikusse üleminekul leidsid mitmekülgset äritegevust inimesed kes olid ettevõtlikuma. Eesti krooni tugevnenes, tulid Eestisse oma äriõnne otsima ka esimesed ettevõtjad Läänest. Osalt siiski veel defitsiidi tingimustes hakati Eestisse importima kõikvõimalikku välisriikide kaupa alates toidukaupadest kuni mootorsõidukiteni, mis kiiresti ja korraliku vaheltkasuga maha müüdi. 1990. aastate keskel sai hoogu second-hand kaubandus, mille levinuimateks