hetkeks ei ole enam vajalikud. Sellised puudujäägid võivad kahjustada Eesti ühingute ja ühinguõiguse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ka Euroopa Liit ise on avaldanud mitmeid olulisi uuringuid, kus analüüsitakse EL ühinguõiguses tehtud valikute põhjendatust ja alternatiivseid valikuid, samuti küsimusi, mida tuleks täiendavalt reguleerida.87 Selliste aruannete valguses tuleks eelkõige üle vaadata, kas teatavate EL ühinguõiguse põhimõtete (nt 2. ühinguõiguse direktiivi kapitalireeglite) riigisisene kehtestamine väljaspool konkreetsete õigusaktide personaalset rakendusala on jätkuvalt otstarbekas. Lisaks eelnevale avaldavad mitmed rahvusvahelised organisatsioonid riigipõhiseid võrdlevaid ettevõtlusalaseid aruandeid, mille koostamise raames võetakse arvesse ka ühinguõiguslikku keskkonda (nt Maailmapanga raportid Ease of Doing Business88). Ühinguõiguse moderniseerimisega on viimastel aastatel oma õiguskeskkonna
(ÄS § 139 lg 1 p 2); · Osakapital on jaotatud osadeks (ÄS § 135 lg 1), millel võib olla ühesugune või erinev nimiväärtus (ÄS § 148 lg 3); · Osa iga 100 krooni annab osanikule 1 hääle, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisti (ÄS § 169 lg 2); · Osakapital makstakse sisse asutamisel (rahaline või mitterahaline sissemakse) või osakapitali suurendamise käigus (rahaline või mitterahaline sissemakse, fondiemissioon). 5.10.1. Kapitalireeglite eesmärk EL ühtne regulatsioon puudub (aktsiaseltsi puhul Teine Äriõiguse direktiiv 77/91/EEC); Peamised eesmärgid: · võlausaldajate kaitse; · osaühingu usaldusväärsuse suurendamine. 5.10.2. Osakapitali kaitse meetmed · Osa eest tuleb tasuda enne osaühingu või osakapitali suurendamise kandmist äriregistrisse (ÄS § 140 lg 2 ja § 194) rahaline sissemakse peab olema tehtud osaühingu arveldusarvele, mitterahalise sissemakse
annaabi.ee 
