Nende muudatuste eesmärk on olnud tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Tarbimise maksukoormus on Eestis järjekindlalt kasvanud alates Euroopa Liiduga liitumisest. Maksukoormuse tõusu eesmärgiks on nii tulu saamine avaliku sektori eelarvesse kui inimeste tarbimisharjumuste mõjutamine. Maksukoormust majandusliku funktsiooni järgi jagades, võetakse aluseks majanduses osaleja roll kõige laiemas mõttes töötaja, tarbija või kapitaliomanik. See, kes maksu seaduse järgi maksab või kinni peab, ei kanna sageli maksu tegelikku koormust. Maksukoormuse kannab reeglina see, kes ei saa maksukoormust edasi kanda teistele turuosalistele, sest ta on vähem paindlik või tal on konkurente rohkem. Nii on näiteks palgalt võetud maksud enamuses ikkagi töötaja kanda, sest töötajatel puudub töötamisest saadavale sissetulekule pikaajaliselt alternatiiv. Maksude haldamine
Nende muudatuste eesmärk on olnud tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Tarbimise maksukoormus on Eestis järjekindlalt kasvanud alates Euroopa Liiduga liitumisest. Maksukoormuse tõusu eesmärgiks on nii tulu saamine avaliku sektori eelarvesse kui inimeste tarbimisharjumuste mõjutamine. Maksukoormust majandusliku funktsiooni järgi jagades, võetakse aluseks majanduses osaleja roll kõige laiemas mõttes – töötaja, tarbija või kapitaliomanik. See, kes maksu seaduse järgi maksab või kinni peab, ei kanna sageli maksu tegelikku koormust. Maksukoormuse kannab reeglina see, kes ei saa maksukoormust edasi kanda teistele turuosalistele, sest ta on vähem paindlik või tal on konkurente rohkem. Nii on näiteks palgalt võetud maksud enamuses ikkagi töötaja kanda, sest töötajatel puudub töötamisest saadavale sissetulekule pikaajaliselt alternatiiv. Maksude haldamine
Tööstus tähendas senise töö ja kaubandusliku organisatsiooni ümberkujunemist. Manufaktuurid, mis varauusajal olid olnud väga väiksed tootmisüksused, siis nüüd, eriit aurumasinate utlek, tähendas, et tööjõud koondus(?) ja töökäsi läks rohkem vaja. Sefda enam kasvasid ka vabrikud, see nõudis suuremat distsipliini. Kui käsitööline tootis ise, siis nüüd eraldus selgelt tööjõud ja direktorid or sth. Tekkisid aktsiaseltsid, kus pandi kokku ja jagati raha. Seega kapitaliomanik muutus anonüümseks. Tekstiilivabrikud olid sageli perefirmad veel. Räägitakse veel ka teisest tööstusrevolutsioonist 1860ndatest, milles tekivad uued energiallikad kui ka peamised tööstukaubad. Masinaehitus, keemia, elektrotehnika saavad 19.saj II poolel juhtivateks tootmisharudeks ja 1880ndatest tekstiilitööstus kaotas selgelt oma tähtsuse. Kütustest sai domineerivaks nafta ja elekter. Naftatoodang
annaabi.ee 
