· Ulatuslik kohtuväline karistussüsteem · Massiline sunnitöö kasutamine majanduses Industraliseerimine Nõukogude Liidus · Tööstuse sisemine struktuur pidi muutuma tootmisvahendite tootmine pidi ületama tarbekaupade tootmise. Nõukogude Liit pidi muutuma industriaal-agraarmaaks. · Tõsteti järsult elanikkonna maksukoormat · Riigilaenukampaaniad rahvale täiendavaks maksukoormaks · 70% kerge- ja toiduainetööstuse kapitalimahust paigutati ümber rasketööstusesse · Tööstuses nähti ette indrustrialiseerimise jätkamist eesmärgiga tagada jäädavalt N. Liidu majanduslik iseseisvus ja kõrvaldada majanduslikku sõltuvusse sattumise oht kapitalistlikust maailmast. · N. Liit saavutas rahva kannatuste arvel olulise edasimineku tööstuses. Väljavedu hakkas ületama sissevedu ning väliskaubandus hakkas andma kasumit. Põllumajanduse kollektiviseerimine
See võib tuua ühel päeval kasumi, kuid edu põhjus võib jääda samas ka teadmata ning selle kordamine osutub võimatuks. Kauplemine peaks olema ratsionaalne protsess ning kui seda hakkavad liigselt mõjutama emotsionaalsed otsused, suureneb risk ja kahjumi teenimise tõenäosus. Kolmandaks peaks kaupleja määratlema konkreetse riskipiiri. Alustama peab ühe tehingu maksimaalse kaotuse piiritlemisega. Riskitaseme määramine on subjektiivne ning sõltub kaupleja riskisoovist, kapitalimahust ja konkreetsest tehingust. Üldlevinuim ühe tehingu riskipiir on 2% ehk 10 000 dollarilise konto puhul ei tohiks kaupleja seada ühe tehinguga ohtu rohkem kui 10 000 x 0,02 = 200 dollarit. Stopp-lossi paikapanemisel peab seda piiri arvesse võtma. Lisaks maksimaalsele tehingupõhisele kahjumile peab kaupleja ka enda jaoks määrama, kui palju on ta nõus ühe päeva jooksul kahjumit vastu võtma (kas protsentuaalselt kontomahust või absoluutnumbrites)
annaabi.ee 
