Majandusliku stabiilsuse tagamine. Kõigi kolme funktsiooni rakendamisel eeldatakse turu taandumist või läbikukkumist, mille põhjustab riigi aktiivne sekkumine majandusse. Riigi eelarve peamised tulud on nt mittetagastatavad regulaarsed sissetulekud: maksud, mittemaksulised jooksvad tulud ja kapitalitulu ning vabatahtlikud eraldised ning abirahad. Kulud on eelarvest tehtavad väljamaksed, mis ei kuulu tagasimaksmisele. Kulud jaotatakse tegevuskuludeks, intressikuludeks, ülekanneteks ja kapitalikuludeks. Kulude tegemise peamiseks eesmärgiks on riigi majanduskeskkonna stabiliseerimine, mille komponentideks on tööpuudus, inflatsioon, väliskaubandusbilanss, kindlustusmaksed jm. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Kui tulud ületavad kulu, on tegemist eelarve ülejäägiga ja vastupidi (siis on eelarve defitsiit). Formaalselt on eelarve alati tasakaalus, sest riik ei saa teha suuremaid kulutusi kui tal on selleks vahendeid. Formaalne tasakaal ei tähenda veel
Riigieelarve peamised tulud on peamiselt näiteks mittetagastavad regulaarsed sissetulekud (maksud), mittemaksulised jooksvad tulud (trahvid, intressid, viivised), kapitalitulu (riigivara, mis teenib tulu), vabatahtlikud eraldised ning abirahad. Kulud on eelarvest tehtavad väljamaksed, mis ei kuulu tagasimaksmisele. Kulud jaotatakse tegevuskuludeks, intressikuludeks, ülekanneteks ja kapitalikuludeks. Kulude tegemise peamiseks eesmärgiks on riigi majanduskeskkonna stabiliseerimine, mille komponentideks on tööpuudus, inflatsioon, väliskaubandusbilanss, kindlustusmaksed ja muud kulud. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus, ehk eelarve on tasakaalustatud dokument. Kui tulud ületavad kulu on eelarve ülejäägiga, kulude ülekaalu korral on eelarve defitsiidiga. Formaalselt on eelarve alati
annaabi.ee 
