50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. Pariisi rahukonverentsil (19191920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Maailm jagunes kapitaalseks ja sotsiaalseks süsteemiks, ning algas kapitalismi üldkriis Tulemused Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint- Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi
likviidsed). Lisaks oli laenuandmine muudetud väga lihtsaks, ka ebarealistlike äriplaanide esitajad said laenu. Lisandusid ka välistegurid, kindlasti tuleb nimetada Eesti-Ve suhteid. Al 1922 hakkas Moskva teadlikult kraane kinni keerama. 1923 aastaks läks nõuk ve-le vaid 2% ekspordis, sest Ve ei võtnud eesti kaupu enam vastu keelutollid ja väga kõrged tollimaksud. Samal ajal sulas kokku ka transiitkabandus, verise kulla pesu, tühistati suurleping 2000 veduri kapitaalseks remondiks jne. E-Ve suhted kukkusid väga järsult kokku. 1923 aastaks ületati ka I MS tühjus Lääne- 62 Euroopa turgudel. Enne seda oli Lä-Eu kõigist kaupadest huvitatud. Ostja hakkas Lä- Eu-s hoopis rohkem jälgima kauba päritolu. Eesti kaubad ei leidnud enam selist turgu nagu seni. Eriti mõjutas see Eesti puidutööstust. Paljud saeveskid ja puidutöötlemisev-