Väline verejooks veri väljub nahale või limaskestadele. Sisemine verejooks veri valgub õõneselunditesse e. kehaõõnde veri valgub kudedesse immutades koed verega läbi ja moodustades koesise verevalumi Verejookse võib jaotada kahjustatud veresoone järgi: 1)Arteriaalne helepunane pulsseeriv verejuga ja pulsi puudumine 2) Venoosne tumepunane pulsseeriv pidev verevool, hiljem jäseme sinakus ja turse. 3) Kapillarne Veritsemine kogu haavapinna ulatuses väikestest veresoontest ja kapillaaridest. 1. Verejooksu kiirusest 1 liiter kiiret verejooksu viib surmale. 2. Vere hulgast väike verejooks ei pruugi põhjustada häireid. 3. Lokalisatsioonist kõige tundlikum piirkond on aju ja kus võib juba väike verejooks viia surmani. 1.Verejooks rebenemisi veretee on mehhanilselt vigastatud ja rebeneb nt:trauma 2. Verejooks näkitsemisi protsess, mis arenedes
Ravimid Ujumisoskuse puudumine Esmaabi Uppunu päästmine. Vajadusel seljaaju kaitse. Teadvuseta inimene Vesi lasta välja valguda Stabiilne küliliasend Soojalt kinni katmine Kaela immobiliseerimine Südameseiskus Esmased elustamisvõtted (ABC) Transport haiglasse jälgimiseks ja raviks Verejooks Võib olla: arteriaalne (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) venoosne (haavast tulev veri on tume ja pidev) kapillarne (immitsev verejooks marrastustest) Või: väline sisemine Sümptomid Pulsseeriv verejuga Pidev verevool Vere oksendamine Vere köhimine Must okse Must väljaheide Verine uriin Hematoom Progresseeruv turse Hiljem vererõhu langus, pulssi kiirenemine, teadvushäired surm Esmaabi Kapillaarse ja venoosse verejooksu korral veritseva koha komprimeerimine (puhas side) Jäseme asendi muutmine: tõstmine
muutudes. Selle suuruse muutudes muutub vastupidises suunas. Järelikult kui see on väiksem nullist, pinnaliig suurem, komponent koguneb pinnakihti. Kui suurem nullist, pinnaliig väiksem, komponent koguneb pinna sisse Kui võrdne nulliga, siis komponendi kogus pinnakihis ja pinna sees on võrdne. Laplace'i I seadus Pindpinevuse tõttu on vedeliku pind enamasti kõver. Seda iseloomustab Laplacei seadus. See on lihtne seadus, mille abil saab kirjeldada n. tilkade kuju. on kapillarne rõhk, kõverpinnaga eraldatud kahe faasi rõhkude erinevus. Nagu valemist näha, mida väiksem on r (osakese mõõtmed), seda suurem on kapillaarne rõhk. Mida suurem on kapillaarne rõhk, seda lähedasem on tilga kuju sfäärile. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 12. Adsorptsioon vt
annaabi.ee 
