Töö käik: Esmalt lisati pipetiga mõõtekolbidesse kindel hulk alglahust Lahusti viskoossus katsetemperatuuril o= 8,92 mPa.s (Tabel 1 järgi). Edasi lisati igasse mõõtekolbi destilleeritud vett ning Voola mise mõõtekolb täideti kriipsuni. Kapillaarviskosimeetriga tehti esimesed Lahus aeg e Lahus kapilla mõõtmised lahustiga, et harjutada püsivust ning saavutada küllaltki konts
Dünaamilist viskoosssust võib praktiliselt määrata spetsiaalses viskosimeetris, kuid küllaldase täpsusega saab teda ka arvutada, kui on teada vedeliku kinemaatiline viskoossus ja tema tihedus samal temperatuuril, , kus on dünaamiline viskoossus, Pa.s, - tihedus, kg/m3, - kinemaatiline viskoossus, m2/s. Kinemaatiline viskoossus on vedeliku sisemine takistus voolamisele raskusjõu toimel. Kindla koguse läbipaistva vedeliku (õli) voolamisaega määratakse kapillaarviskosimeetriga (Canon-Fenske, Ubbelohde, Sil, Saybolt, Pinkevitch jt). Viskosimeeter on seadis vedelike viskoosssuse mõõtmiseks. Kinematilist viskoossust ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse aeg, mis kulub kindla vedelikukoguse voolamiseks läbi kapillaarviskosimeetri. Joonis 1.4. Pinkevich tüüpi kapillaarviskosimeeter. Mõõtmiste tulemuste põhjal arvutatakse kinemaatiline viskoossus [mm2/s], [cSt] ühikuteks:
omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga.Suhteline viskoossus- aine viskoossus võrrelduna destilleeritud vee viskoossusega. Eriviskoossus- 2. Polümeeri molekulmassi arvutamine viskosimeetrilise mtmise andmetest. 3. Millel phineb vedeliku viskoossuse mtmine kapillaarviskosimeetriga? 4. Höppleri viskosimeetri tööphimte Viskosomeetris on glütseriiniga täidetud silinder, milles asetseb metallist kuul. Kui seada viskosomeeter vajalikku asendisse, siis saab mõõta, kui kiiresti liigub metallkuul glütseriinis. Kui ühendada viskosomeeter termostaadiga, siis saab uurida viskoossuse temperatuuriolenevust korduvatel katsetel. 13k. Sedimentatsioonianalüüs: Mis on kogulatsioon?
Dünaamilist viskoosssust võib praktiliselt määrata spetsiaalses viskosimeetris, kuid küllaldase täpsusega saab teda ka arvutada, kui on teada vedeliku kinemaatiline viskoossus ja tema tihedus samal temperatuuril, , kus on dünaamiline viskoossus, Pa.s, - tihedus, kg/m3, - kinemaatiline viskoossus, m2/s. Kinemaatiline viskoossus on vedeliku sisemine takistus voolamisele raskusjõu toimel. Kindla koguse läbipaistva vedeliku (õli) voolamisaega määratakse kapillaarviskosimeetriga (Canon- Fenske, Ubbelohde, Sil, Saybolt, Pinkevitch jt). Viskosimeeter on seadis vedelike viskoosssuse mõõtmiseks. Kinematilist viskoossust ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse aeg, mis kulub kindla vedelikukoguse voolamiseks läbi kapillaarviskosimeetri. Joonis 1.4. Pinkevich tüüpi kapillaarviskosimeeter. Mõõtmiste tulemuste põhjal arvutatakse kinemaatiline viskoossus [mm2/s], [cSt] ühikuteks:
annaabi.ee 
