niiskuse piires (WvWkk). Taimede veega varustatuse seisukohast on oluline teada, milline on konkreetse mulla aktiivveemahutavus ehk omastatava vee diapasoon (OVD). See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. Parasniisketes ja põuakartlikes muldades on see väliveemahutavuse ja närbumispunkti vahe (Wv-Wnärb), liigniisketes muldades aga kapillaarveemahutavuse ja närbumispunkti vahe (Wk-Wnärb). Meetrise mullaprofiili OVD moodustab põuakartlikes muldades 120-160 mm, parasniisketes muldades 190-230 mm ja liigniisketes muldades võib see olenevalt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. Muldade veereziim Mulla veereziimi all mõistetakse kõiki nähtusi, mis on seotud vee tungimisega mulda, vee liikumise, kinnipidamisega ja lahkumisega mullast. Mulla veereziimiga me hindame vett kvantitatiivsest aspektist st
kapillaarvee katkemise niiskuse piires (WvWkk). Taimede veega varustatuse seisukohast on oluline teada, milline on konkreetse mulla 45. Aktiivveemahutavus. Eesti haritava maa OVD. See näitaja kajastab taimede poolt omastatava vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida. Parasniisketes ja põuakartlikes muldades on see väliveemahutavuse ja närbumispunkti vahe (Wv-Wnärb), liigniisketes muldades aga kapillaarveemahutavuse ja närbumispunkti vahe (Wk-Wnärb). Meetrise mullaprofiili OVD moodustab põuakartlikes muldades 120-160 mm, parasniisketes muldades 190-230 mm ja liigniisketes muldades võib see olenevalt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. 46. Mulla veereziimi tüübid. I. Läbiuhtumise tüüpi veereziim. Iseloomulik iga-aastane muldade läbiuhtumine kuni põhjaveeni. Aastane sademete hulk ületab aurumise. On iseloomulik Eesti tingimustele. II. Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim
annaabi.ee 
