Kui vedeliku molekulid tõmbuvad omavahel nõrgemini kui vedeliku ja tahke aine molekulid, siis nimetatakse vedelikku seda ainet märgavaks. Kui vedeliku molekulid tõmbuvad tugevamini kui vedeliku ja tahke aine molekulid, siis nimetatakse vedelikku seda ainet mittemärgavaks. 21. Mis on kapillaarsus e kapillaarnähtus? Märgav vedelik tõuseb kapillaartorus üles ja mittemärgav langeb alla. Vastavaid nähtusi nimetatakse kapillaarnähtusteks. 22. Kas kapillaarsetes veresoontes esineb kapillaarnähtus? Pole pind, veresoonel pole vajalikku pinda. 23. Miks ei tohi veresoonde süstimisel sattuda veresoonde õhku? ei sest see tapab, kuna veresooned võivad ummistuda 24. Muutuva raadiusega kapillaartorus on õhumull. Mis juhtub õhumulliga? 2 (vt Laplace´i rõhu valemit, p L = , kus R on sfääri raadius) R 25. Mis on menisk?
- purustab mullapangad - loob eeldused ühtlaseks tahenemiseks - loob eeldused ühtlase seemendussügavuse saavutamiseks - purustab mullakoorikut - mulla pinnakihi pudendamine koos tärganud umbrohutõusmete hävitamisega - libistamine soodustab pindmises mullakihis umbrohuseemnete idanemist Libisti täidab oma ülesannet üksnes sel juhul, kui künniviilu hari korralikult kobestub. Libistamise tagajärjel kuivab muld paremini ülemises kihis, aurumine aeglustub. Kapillaarsetes poorides paikneb vesi ja mittekapillaarsetes õhk. Kui me töötleme mulla läbi, siis kapillaarsed poorid taastuvad ja mittekapillaarsete pooride arv suureneb. Seega mida enam 19 kapillarseid poore on, seda paremini tuleb vesi mulla pinnale. Viilu harjadel on kuivamine kiirem, madalad lohud kuivavad aeglasemalt. Kui me libistame, siis katkestame kapillaarid ära. Seega libistamisega aeglustame aurumist ja ka kuivamist!
Kasvupinnase veeläbilaskevõime on otseses sõltuvuses makropooride ehk mittekapillaarsete pooride suhtelisest mahust pinnases. Vee imendumist kasvupinnasesse takistab ka poorides olev õhk; tänu „õhukorkidele“ ei tungi kuivale pinnasele langenud sademetevesi või kastmisvesi kohe pooridesse, vaid jääb loikudena maapinnale. 1.3.2. Kapillaarvesi Kapillaarvesi on vesi, mis püsib või liigub pinnase kapillaarsetes poorides kapillaarjõudude toimel; kapillaarsete pooride läbimõõt on 1 … 10 µm. Valdavalt toimub kapillaarvee liikumine suunaga alt üles; sellel omadusel baseerub taimede altkastmissüsteemide töö. Reeglina liigub kapillaarvesi niiskemast keskkonnast kuivema suunas. Olenevalt kapillaaride iseloomust (mis aga omakorda oleneb pinnase mehhaanilisest koostisest) võib kapillaarvesi olla rohkem või vähem liikuv ning taimedele erinevalt kättesaadav
annaabi.ee 
