juhul, kui vedelik märgab kapillaari seinu, kuna kapillaaris on vastupidise märgiga zkriitiline väärtusest alates saavutab süsteem meenutada veel kord difiilseid molekule. Polaarne rühm soodustab meniski kohal aururõhk p0-st madalam kui tasasel pinnal (ph < p0). jälle oma stabiilsuse. Elektrolüüdi edasisel lisamisel kaksikkiht ühendi lahustumist vees. Mittepolaarse süsivesinikahela Seda nähtust nimetatakse kapillaarkondensatsiooniks. kitseneb kuni saavutab kriitiline väärtuse, millest algab jälle pindaktiivsus kasvab ahela pikkuse kasvuga. Sellega koos aga Elektrolüütide A: A-d põhjustavad elektrostaatilised jõud. Ioonid koagulatsioon. Dispergeeritud faasi kontsentratsioon võib väheneb seebi lahustuvus vees. Selle ahela põhiomaduseks on adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on suspensioonides muutuda väga laiades piirides
Vedeliku molekulil on nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. Küllastunud aur kondenseerub peenikestes kapillaarides vedelikuks juhul, kui vedelik märgab kapillaari seinu, kuna kapillaaris on meniski kohal aururõhk p0-st madalam kui tasasel pinnal (ph < p0). Seda nähtust nimetatakse kapillaarkondensatsiooniks. Elektrolüütide A: A-d põhjustavad elektrostaatilised jõud. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju
eelnevast Laplace võrrandist ln =. Asendades ln =. , siis RT ln V/r. Näeme, et vedelikumeniski kohal olev aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. Küllastunud aur kondenseerub peenikestes kapillaarides vedelikuks juhul, kui vedelik märgab kapillaari seinu, kuna kapillaaris on meniski kohal aururõhk p0-st madalam kui tasasel pinnal (ph < p0). Seda nähtust nimetatakse kapillaarkondensatsiooniks. Mittemärgava vedeliku korral kondenseeruvad aurud meniski kohal tasase pinnaga võrreldes kõrgemal rõhul (ph > p0) ning gaasi adsorptsioon (kondensatsioon) toimub eelistatult tasasele pinnale. Kui suletud süsteemis esinevad koos suured ja väikesed tilgad, siis kõrgema aururõhuga väiksemad tilgad destilleeruvad aurufaasi kaudu ümber suurtesse tilkadesse kuna viimaste kohal on tasakaalurõhk madalam. 17. Elektrolüütide adsorptsioon
Asendades ln = . , siis RT ln V/r. Näeme, et vedelikumeniski kohal olev aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. Küllastunud aur kondenseerub peenikestes kapillaarides vedelikuks juhul, kui vedelik märgab kapillaari seinu, kuna kapillaaris on meniski kohal aururõhk p0-st madalam kui tasasel pinnal (ph < p0). Seda nähtust nimetatakse kapillaarkondensatsiooniks. Mittemärgava vedeliku korral kondenseeruvad aurud meniski kohal tasase pinnaga võrreldes kõrgemal rõhul (ph > p0) ning gaasi adsorptsioon (kondensatsioon) toimub eelistatult tasasele pinnale. Kui suletud süsteemis esinevad koos suured ja väikesed tilgad, siis kõrgema aururõhuga väiksemad tilgad 5 destilleeruvad aurufaasi kaudu ümber suurtesse tilkadesse kuna viimaste kohal on tasakaalurõhk madalam. 19. Mis on Harkinsi koefitsient? Millised on vedelike laialivalgumise tingimused
annaabi.ee 
