Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kapillaarkondensatsiooni" - 3 õppematerjali

Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile
27
doc

Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile.

1.4 Elektrokeemilise korrosiooni sise- ja välismõjurid Elektrokeemilise korrosiooni sisemõjuriteks loetakse metallikoostist, struktuuri, pinnaolekut, pingeid jms. 5 Metalli koostisest sõltub metalli termodünaamiline püsivus. Õhus ning vesilahustes on paljud metallid termodünaamiliselt mittepüsivad. Pinnatöötlusest sõltub samuti korrosiooni kiirus. Näiteks hästi poleeritud puhtal pinnal puudub veeauru kapillaarkondensatsiooni võimalus. Mikropraod või metalli pinnale sadenenud liivaterad soodustavad niiskuse kapillaarkondensiooni. Metallis võib tekkida ka kristallidevaheline korrosioon. Mida suuremad on kristallid, seda suurem on ka korrosiooni kahjustus. Termodünaamilist püsivust mõjutavad ka mehaanilinised pinged metallis. Need võivad olla tingitud töötlusest või väliskoormustest, lõhkudes kaitsekihti metalli pinnal.

Ehitus → Ehitusmaterjalid
137 allalaadimist
Keemia eksami kordamisküsimused
15
doc

Keemia eksami kordamisküsimused

Sorptsiooni protsess toimub, kuni tekib tasakaal tahke aine (pinnakihi) poolt seotud või vedelikus neeldunud aine molekulide ja, vastupidi, sealt eraldunud (desorbeerunud) aine molekulide vahel. 10 Sorptsiooni pöördprotsessi nimetatakse desorptsiooniks. Eristatakse absorptsiooni, adsorptsiooni, kemosorptsiooni ja kapillaarkondensatsiooni. Mõnikord mõeldakse sorptsiooni all ka nimetatuist kahe nähtuse samaaegset esinemist. Elektrolüütiline dissotsiatsioon, elektrolüütide lahuste eripärad. Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks. Dissotsiatsioon sõltub: · temperatuurist; · lahuse kontsentratsioonist. Happed ja alused, pH. Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.

Keemia → Keemia
36 allalaadimist
Kolloidkeemia
54
docx

Kolloidkeemia

Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine ­ Kalju Lott 19. Kapillaarkondensatsioon. Kapillaarkondensatsioonis arvestame kahte eelnevalt mainitud valemit ­ laplacei võrrandit ja kapillaartoru kõrguse valemit. Nende kombineerimisel saame peamise kapillaarkondensatsiooni iseloomustava valemi Thomson Kelvini võrrand. Selle teine kuju arvestab ka kumerust ja nõgusust. Teeme teisest T-K võrrandist teise kuju ja järeldame r on KÕVERUSRAADIUS. Kui kõverusraadius on positiivne, siis on exp väiksem ühest, järelikult ph suurem kui p0 Kui kõverusraadius on negatiivne(nõgus), siis on exp suurem ühest, ph väiksem kui p0 Nagu võib valemist näha võib olla peamiselt kaks olukorda (ph suurem p0) või väiksem.

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
207 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun