tR-aine retentsiooniaeg - aeg, mis kulub poole aine elueerimiseks kolonnist konstantse voolukiiruse juures k`- mahtuvusfaktor (näitab aine kontsentratsiooni erinevust mobiilses ja statsionaarses faasis) -selektiivsus N-efektiivsus e. teoreetiliste taldrikute arv Rs-lahutuvus Rs näitab kui hästi on 2 lähedast piiki omavahel lahutunud Van Deemteri võrrand- (üldkuju) H=A+B/u+(Cm+Cs)u A:aine molekulide teepikkuste erinevus(kapillaarkolonnide korral paraboolne vooluproofil) B:ainetsooni difusiooniline laienemine kolonnis Cm:massivahetus liikuvas faasis Cs:::massivahetus liikumatu ja liikuva faasi vahe Kus A, B ja C on konstandid, A arvestab difusiooni, B molekulaarset difusiooni ja C takistust massi üleminekul. A- arvestab täidise statsionaarse faasi suurust ja geomeetriat. B- molekulaarne difusioon- laienemine tänu difusioonile liikuvas faasis, sõltub voolu kiirusest, kiiruse kasvades väheneb. C- takistus massi üleminekule
Sellega saavutatakse kõrge lahutusvõime tänu väga väikeste (35 m), sfääriliste ja võimalikult ühesuuruste kandjaosakeste kasutamisele, mille puhul vedeliku kolonnist läbisurumiseks rakendatakse rõhku suurusjärgus 50700 atm. Mõistetavalt kasutatakse HPLC-s tugevaid metallkolonne. Tulemuseks on segu komponentide väga hea lahutumine ja protsessi kiirenemine tundidelt minutiteni. Üheks kolonnkromatograafia edasiarenduseks on kapillaarkolonnide kasutuselevõtmine. Kapillaarkolonn on täidiseta pikk metall-, klaas- või kvartstoru läbimõõduga 0,20,6 mm, mille sisepinnale on kantud õhuke vedelikukiht, milles toimub ainete lahutumine. Siit tuleneb ka meetodi nimetus kapillaarkormatograafia. Kapillaarkromatograafia meetod võimaldab kiiremat, efektiivsemat ja kõrgema saagisega lahutamist võrreldes traditsiooni- liste kolonnkromatograafia meetoditega.
annaabi.ee 
