närvisüsteemis. 2) Fenestreeritud ehk akendatud endoteeliga – endo ja eksokriinsetes näärmetes, mao ja sole limaskestas, neerupäasmakestes 3) Pidevusetu (katkelise) endoteeliga – maksas, põrnas, luuüdis Vee ja vees lahustunud ainete vahetus vere ja kudede vahel sõltub: 1) Vereplasma ja koevedelike valkude osmootse rõhu vahekorrast 2) Kudede hüdrostaatilise rõhu (давление внутри жидкости) ja kapillaarisisese vererõhu vahekorrast Üldse filtreerub ööpäevas koevedelikesse ligikaudu 20 liitrit vedelikku, millest ainevahetuse jääkidega reabsorbeerub umbes 9/10, niisiis läheb verekapillaaridesse tagasi peaaegu 18 liitrit vedelikku. Umbes 1/10 veresoonest väljunud vedelikkust, seega umbes 2 liitrit ööpäevas, imendub rakkudevahelisest ruumist lümfisoontesse ja jõuab vereringesse tagasi lümfina. 15. Vereringe talitluse regulatsioon. Autonoomse
Ainete vahetus vere ja kudede vahel toimub difusiooni ja filtratsiooni teel. Difusioon – aine püüdleb keemilise tasakaalu poole, liikudes kõrgema kontsentratsiooniga lahusest madalama kontsentratsiooniga lahusesse.Vee ja vees lahustunud ianete vahetus vere ja kudede vahel sõltub vereplasma ja koevedelike valkude osmootse rõhu ning kudede hüdrostaatilise rõhu ja kapillaarisiseses vererõhu vahekorrast. Kapillaari arteriaalses osas ületab kapillaarisisese vererõhu ja interstitsiaalvedeliku valkude osmootse rõhu summa vereplasma valkude osmootse rõhu ja koevedelike hüdrostaatilise rõhu summa. Veresooned: arterid, arterioolid, veenid, veenulid, kapillaarid 1. arterid – Jaotuvad elastseteks ja lihasetüüpi arteriteks. Elastsed arterid on nt aort ja kopsuarter, mis on 1- 2 cm läbimõõduga. Nende seinad on elastsed – silelihaskihis on palju elastiini, selle tõttu on nendes kõige suuremv oolutugevus
annaabi.ee 
