suurt survet (vererõhku) taluda ning venida, ühtlustades sellega vere liikumist. Arterite seinad venivad ja tõmbuvad kokku vastavalt vere paiskumisele südamest, seda on tunda pulsina keha pinnal. Kapillaarid Kapillaarid on kõige peenemad veresooned ja nad ühendavad artereid veenidega. Kapillaarid juhivad verd organites rakkudeni. Läbi kapillaaride seinte toimub keharakkude ja vere vahel nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete vahetus. Kapillaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Veri voolab väga aeglaselt, mis soodustab ainete vahetust. Veenid Veenid juhivad verd organitest südamesse, neis (v.a kopsuveenides) voolab hapnikuvaene veri. Veenides on vere rõhk palju väiksem kui arterites, sest siin on südame surve verele väike. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui arteritel. Keha lihaste kokkutõmbed panevad vere veenides liikuma.
Süstoli ajal venib sein välja ja diastolis omandab jälle endise kuju ning surub vere voolama ka diastoli ajal. Vere voolamisel eristatakse: 1. Joonkiirust s.o. osakeste liikumiskiirus piki veresoont (mõõdetakse cm/s; m/s). Joonkiirus on suurem veresoone keskel. Kõige aeglasemalt liigub veri kapillaarides (mõni mm/s), kõige kiiremini aordis (~0,5 m/s). See võimaldab kapillaarides toimuda gaasi - ja ainevahetusel. Viimast soodustab ka õhuke kapillaarisein. Läbi veresoone seina ei saa normaalselt minna suuremolekulilised valgud (albumiin, globuliin, erütrotsüüdid) 2. Mahtkiirust s.o. vere hulk, mis läbib elundit, kudet ajaühikus (mõõdetakse ml/s, ml/min.). See näitaja iseloomustab elundi funktsionaalset seisundit. Nii on lihastes mahtkiirus töö ajal suurem kui rahuolekus. Veenide seinad on õhukesed, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on klapid, mis aitavad verel ühes suunas voolata
annaabi.ee 
