Kõige suuremad on vererõhu muutused arterites. Arterites Eristatakse kahesugust rõhku: * Maksimaalne ehk süstoolne rõhk – süstoli ajal * Minimaalne ehk süstoolne rõhk – rõhk diastoli ajal Nende kahe suuruse vahet kutsutakse pulsirõhuks Sama suured aordi algusosas. Arteritele järgnevad arterioolid, kus rõhk märgatavalt langeb. Nendes on keskmine rõhk. Langus rõhus on 80-lt kuni 40 mmHg-ni. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem (suurem kui arteritel, kapillaaridel, veenidel). Sellepärast veri arteriooli läbides puutub seinte vastu kõige rohkem. Hõõrdumisjõud kõige suurem, peab ületama kõige suuremat takistust. Arterioolide järel tulevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi. Kapillaaride algusest 40-lt 15-ni. Viimasena liigub veri veenides ja veenulites, kus rõhk langeb umbes 15-lt nullini. Õõnesveenide suubumiskohas südamesse on rõhk koguni negatiivne. (vt hüpertensiooni klassifikatsiooni – paberil olemas) Vererõhu mõõtmine
Fenestreerunud kapillaarid e akendunud kapillaarid (nt endokriinorganites ja seedetraktis) – endoteelis väikesed avaused, mis hõlbustavad ainete liikumist läbi epiteeli Sinusoidid e mittepidavad kapillaarid (nt maksas ja põrnas) – nii endoteelikiht kui ka basaalmembraan katkendlik, mis tagab makromolekulidele kerge liikumise kudede ja vere vahel (sinusoididel ebakorrapärasem ja suurem valendik kui teistel kapillaaridel) IMMUUNSÜSTEEMI ISELOOMUSTUS Immuunsüsteemi moodustavad spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevad rakud, koed ja organid Immuunvastuseks nimetatakse immuunsüsteemi rakuliste ja humoraalsete komponentide hästi koordineeritud aktivatsiooniahelat reageerimaks kehavõõrastele struktuuridele, mis võivad olla nii organismi sattunud (nt mikroorganismid) kui ka organismis endas tekkinud (nt kasvajarakud)
annaabi.ee 
