Sarkofaagikaaned kujundati tihti lebatsitena, see on etruski puhkemööbli kõige tuntum variant. Lebatseid kaunistati voluutide, loomakäpakujutiste ja ornamendiga. Lihtsad voodid olid metallist, pronksvitstest punutud põhjaga. Pronksist punuti ka istmete põhju. Etruski istemööblist on tuntud ka elegantse joonega troon (kuruuliste), hauakambritest on leitud pronkstoole. Pronksist valmistati kandelaabreid, etruskide metallieelistus väljendus ka pronksist silindrikujulistes kapikestes. Esemeid hoiti kirstudes. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 7 ANTIIKAEG.ROOMA. Vana-Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam orjanduslik riik, mille ajalugu jaotatakse traditsioonikohaselt järgmisteks perioodideks: kuningate ajastu, 8.–6. saj eKr vabariigi periood 6. saj eKr–1. saj eKr keisririigi periood 1. saj eKr–5. Saj
olulised igasugused maaharimisega seotud jumalused, nt Ops maa, ta oli vilja jumalanna, hiljem rikkuse jumalanna, oluline oli nt veel viljakuse jumal Liber, keda hiljem samastati Dionysosega, oluline oli veel metsade põldude jm kaitsja Silvanus ning loomakasvatuse ja põllutööde kaitsja Faunus. Oli ka olulisemaid olendeid, keda saab tuua kahte gruppi: laarid ja leemurid. Laarid on kaitsejumalad, kaitsevad maju, perekondi ning nende kujusid hoiti majades sees spetsiaalsetes kapikestes. Leemurid on halvad olendid, surnute hinged, kellest arvatakse et neil on mingi põhjus tulla elavaid kiusama, nende tõrjumiseks või lepitamiseks peeti lemuria püha. Peale surnute hingede oli kurje vaime veel, üheks neist nt palaviku haldjas Febris. Rooma vanimateks peajumalateks on jumalate kolmik: Jupiter, Mars ja Quirinius. Jupiter oli algselt taeva ja valguse valitseja, tema pühad päevad olid täiskuupäevad iidid, Jupiter saatis vihma ja
annaabi.ee 
