Edaspidises arengus saab koos kanoonilise õiguse arenguga rääkida kanonistika (teadus kanoonilisest õigusest) kujunemisest. 3.1. Ivo v. Chartres' Väga suure leviku ja mõjuga oli Chartres'i piiskopi Ivo koostatud kolm kogumikku (Dekreet, Collectio Tripartita, Pannormia) kanoonilisest õigusest, mis olid nii kanoonilise õiguse allikad kui ka teaduslikud teosed kanoonilisest õigusest, samuti õpikud kanoonilise õiguse õppimiseks. Teos valmis 1093-1095, eriti Dekreet oma 3760 kapiitliga oli ulatuslik varamu. Dekreedi Proloogis käsitles Ivo v. Chartres' kanoonilise õiguse allikate kasutamise ja interpreteerimise põhimõtteid, Pannormia oli katse anda süstemaatiline ülevaade kogu kanoonilisest õigusest. Teos juhatas sisse teaduse kanoonilisest õigusest, mistõttu on Ivo v. Chartres' kõrvuti Gratianusega nimetatud kanonistika rajajaks. 3.2. Gratianus ja Decretum Gratiani 1140.a. Kanonistika teiseks rajajaks peetakse Bolognas tegutsenud munk Gratianust (surn. enne 1179)
Edaspidises arengus saab koos kanoonilise õiguse arenguga rääkida kanonistika (teadus kanoonilisest õigusest)kujunemisest. Ivo v. Chartres’ Väga suure leviku ja mõjuga oli Chartres’i piiskopi Ivo koostatud kolm kogumikku (Dekreet,Collectio Tripartita, Pannormia) kanoonilisest õigusest, mis olid nii kanoonilise õiguse allikad kui kateaduslikud teosed kanoonilisest õigusest, samuti õpikud kanoonilise õiguse õppimiseks. Teos valmis1093-1095, eriti Dekreet oma 3760 kapiitliga oli ulatuslik varamu.Dekreedi Proloogis käsitles Ivo v. Chartres’ kanoonilise õiguse allikate kasutamise jainterpreteerimise põhimõtteid, Pannormia oli katse anda süstemaatiline ülevaade kogu kanoonilisestõigusest. Teos juhatas sisse teaduse kanoonilisest õigusest, mistõttu on Ivo v. Chartres’ kõrvutiGratianusega nimetatud kanonistika rajajaks.Kanonistika teiseks rajajaks peetakse Bolognas tegutsenud munk Gratianust, kes süstematiseeris