Äkki hoopis mõlema aspekti kombinatsioon? Musikaalsus tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. See koosneb mitmest komponendist, millest kõige komplitseeritum on tihtipeale muusikaline kuulmine. Rütmitunne on kõigil välja arendatav, kui pole just suuremat kõrvalekallet. Sündides oleme me kõik pärinud musikaalsuse, kuid mina arvan, et mõnele on antud seda rohkem kui teistele. Inimene saab selle ande kallal töötada, seda edasi arenada. Mozart päris kapellmeistrist isa käest surepärased muusikalised geenid. See võib olla üheks põhjuseks, miks arvatakse, et musikaalsus ongi pärilik. Vastuväiteks eelnevale saab tuua aga selle, et Mozart alustas harjutamist juba kolme aastaselt. See tähendab, et isegi kui sul on head muusikalised geenid, siis ilma õppimise ja harjutamiseta need ei väljendu ning ei arene edasi. Tänu oma headele geenidele ja pidevale harjutamisele saavutaski Mozart tipptaseme juba märkimisväärselt noores eas.
sõprade abiga omapärase lepituskatse: kui kuningas koos õukonnaga Thamesil lõbusõitu tegi, ilmus kuninga laeva kõrvale teine laev muusikutega, kes esitasid Händeli juhtimisel pidulikku orkestrimuusikat. Kuningas olevat seepeale andestanud ja päästnud Händeli õukonna ebasoosingust. Händeli üks kaalukamaid orkestriteoseid, süit ,,Veemuusika", sündis teadaolevalt siiski ühe teise, 1717. a toimunud uhke laevasõidu puhul ning lugu solvunud kuningast ja lepitust otsivast kapellmeistrist on juurde luuletatud. London I ooperid 1719. aastal rajas Itaalia muusikast vaimustatud Londoni koorekiht kuninga toetusel pidevalt tegutseva ooperiteatri Londonisse kutsuti Euroopa parimad lauljad ja Händelist sai teatri muusikaline juht. 1733 algas Händeli elu raskeim aeg ta pidi võitlema pärast teist pankrotti rajatud konkureeriva ooperiettevõttega. 1737 tabas Händelit kolmas pankrot, kuid finantskrahhi elasid läbi ka tema konkurendid.
lepituskatse: kui kuningas koos õukonnaga Thamesil lõbusõitu tegi, ilmus kuninga laeva kõrvale teine laev muusikutega, kes esitasid Händeli juhtimisel pidulikku orkestrimuusikat. Kuningas olevat seepeale andestanud ja päästnud Händeli õukonna ebasoosingust. Händeli üks kaalukamaid orkestriteoseid süit ,,Veemuusika" sündis siiski vist ühe teise, 1717a toimunud uhke laevasõidu puhul ning lugu solvunud kuningast ja lepitust otsivast kapellmeistrist on juurde luuletatud. 1719 rajas itaalia muusikast vaimustatud Londoni koorekiht kuninga toetusel pidevalt tegutseva ooperiteatri. Londonisse kutsuti Euroopa parimad lauljad ja Händelist sai teatri muusikaline juht. Teater tegutses erakapitali toel ning pidas vastu kuni 1728. aastani, mil läks pankrotti. Sama aasta alguses tuli Londonis lavale ,,Kerjuseooper", tõsisele itaalia ooperile teravalt vastanduv lõbus teatritükk. Ooperiakadeemiat püüti taastada, 1729 avati
annaabi.ee 
