Põhilised lauanõud olid pärnast, haavast või sanglepast treitud kausid. Puder, leem ja kört pandi lauale suure kausiga, millest söödi puulusikaga. Pudru keskele tehti silm, kuhu pandi kaste. Ida-Eestis oli kasutusel kupuliud, mille keskossa oli treitud väiksem kauss kastme jaoks. Taldrikuid kasutati vähe ja needki olid puust treitud. Harva leidus talus tinataldrik. Hapupiima hapendati ja toodi lauale harilikult madalates lauanõudes piimapüttides. Kalja või taari joodi kapast või kaanega kannust, mida kasutati õlle tarbeks. Kahvleid ja lauanuge ei olnud. Toitu lõigati tavalise töönoaga. Leiba või liha tükeldas peremees, kes jagas seda ka teistele. Söögilauas istuti kindla korra kohaselt, seina ääres mehed, peremees laua otsas, välisküljel naised, lapsed sõid seistes laua ääres. [] Lauas istuti tõsiselt, tarbetut juttu ei aetud. Lauas istumise viisi, laua korrashoiu ja
oa- või läätseleent, mida kord nädalas keedeti liha või rasvaga. Põhilisteks lauanõudeks olid pärnast, haavast või sanglepast treitud kausid. Puder, leem, kört anti lauale suure kausiga, milles sööjad seda puulusikaga helpisid. Pudru keskele tehti silm, kuhu pandi kaste. Taldrikuid kasutati vähe, needki olid valdavalt puust. Hapupiima hapendati ja toodi lauale harilikult madalates laudnõudes piimapüttides. Kalja ja taari joodi kapast või kaanega kannust, mida kasutati ka õlle tarbeks. Kahvleid ja lauanuge ei olnud, toitu lõigati tavalise töönoaga. Leiba ja liha tükeldas tavaliselt peremees, kes toidu seejärel pereliikmetele jagas. Söögilauas istuti kindla korra kohaselt, seina ääres mehes, peremees harilikult laua otsas, välisküljel naised. Lapsed pidid vanemal ajal harilikult laua ääres seistes sööma. Kaetud söögilaud ja joogid kuulusid iga tähtsama perekondliku ja sotsiaalse sündmuse juurde
annaabi.ee 
