tähega. Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia kohaselt on need: madya - veini joomine, mam´sa - liha söömine, matsya - kala söömine, mudra - röstitud teravilja söömine ja maithuna - suguühe madalamast seisusest naisega. Need on tavaliste riituste puhul keelatud, kui tantrismis tuleb neid teatud rituaalide puhul sooritada kas siis otsesel kujul või siis meeleharjutuses.31 Riituste juurde kuuluvad mitmesugused rituaalsed esemed nagu kapala, sääreluust trompet, inimkontidest valmistatud keed ja tilbut. Kapala on tehtud inimese pealuust ning ta sümboliseerib meie meelte olemust. Kapalat kasutatakse rituaalses praktikas tantristliku teadvuse seisundi saavutamiseks ja meelte ohverdamiseks raevukatele jumalustele. Kapalat hoitakse vasakus käes. Tilbu on käepidemega metall-kelluke. Seda hoitakse vasakus käes ning helistatakse rituaalide ja tseremooniate ajal. Kellukesega koos kasutatakse ka Vadžrat, mida hoitakse paremas käes
sümbolit ja vastupidi. Ajalooline Buddha kasutas oma loengutes sellist sümboolset kujundit nagu Bhavatsakra ("olemise ratas")(joon.1), budistlikus mütoloogias ümbersündide alguseta ahel (sansaara). Hiljem hakati budismi sümbolina kasutama ka Buddha kuju (joon.2). Joon.1 Bhavatsakra Joon. 2 Buddha kuju Joon. 3 Svastika Budismi sümboliteks on ka bodhipuu (puu mille all Buddha virgus), Budda kerjakauss ehk pott Patra, kapala ehk kolp, katvanga (kolmeharuline sau), lootose õis, lumelõvi, mandala (geomeetriline kujund, millekese kujutab endast Jumala eluaset), merikarp, mudra (sümbolistlik poos budismis ja hinduismis), stuupa (kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid), svastika ehk haakrist (kasutusel õnnemärgina)(joon.3), vadzra (vanaindia mütoloogias algupäraselt
annaabi.ee 
