rohkem, kui oleksid õppinud võiduga, kuid see sinu positsiooni ei muuda. Kui kaotasid näiteks oma telefoni, siis sa küll saad korraliku õppetunni ning oled järgmine kord kindlasti selles osas hoolsam, kuid see ei tee sinu telefonikaotust võiduks. On väga palju olukordi, kus kaotus võib osutuda võiduks. Mõnikord on suurema võidu nimel vaja taluda ajutist kaotust. Teinekord peame lihtsalt tunnistama, et kaotasime, kuid tähtis on, et oskaksime kaotustesse õigesti suhtuda, me ei tohiks kaotuste korral lõplikult alla anda ning pettuda, vaid peaksime nendest õppima ning oma vigu analüüsima. Õige suhtumisega saame muuta kõik kaotused võitudeks.
mittetäitmine). VII. Suhted teiste lastega. 1. Lapse suhted rühmakaaslastega. 2. Teiste laste suhtumine lapsesse. VIII. Iseloom. 1. Erksalt väljendatud iseloomujooned (rõõmsameelsus, seltskondlikkus, järjekindlus, egoism, kõrgendatud solvumus, põikpäisus, agressiivsus, varjatus, kinnisus jne). 2. Domineeriv emotsioon (rõõm, kurbus, masendus). 3. Emotsiooni kestvus. Missugune käitumine muudab kõige sagedamini lapse tuju? 4. Suhtumine oma edusse ja kaotustesse (mängus, töös, õppimises, muusika ja kehalise kasvatuse tundides). IX. Suhtumine lasteaeda, kasvatajatesse ja õpetajatesse. 1. Kas talle meeldib/ei meeldi olla lasteaias? 2. Lapse ja õpetaja vahelised suhted, suhete vorm/stiil (tunnetuslik, ametlik, isikuline). 3. Lapse mõjutamise viisid ja nendest tulenev tagajärg. X. Üldine pedagoogilis-psühholoogilised kokkuvõtted. XI. Parandusõppe programm. Soovitused lapse kasvatuse ja arengu küsimustes vanemate ja pedagoogide jaoks.