ainestikku pärimuskultuuris. Maailma loomise müüdid ja muistendid Müüt kreeka keeles müütus ? on pärimus mis seletab traditsi.. kultuuri teadmiste kogemuse baasil, maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti üleloomulikud olendid: jumalad, loom-inimesed, heerosed. Algselt võeti müüte väga tõsiselt, nendega seletati maailma teket kui maailmapilt muutus ratsionaalsemaks kaotsid müüdid tähenduse. Muutusid muinasjuttuteks mida kuulajad ei võtnud tõsiselt Ülekantud tähenduses nimetatakse müüdiks, laialt leivinud irratsionaalset uskumust. Kirja ja kirjanduse sünd Kiri on märgisüsteem, visuaalsete või kombitavate sümbolite abil. Numbrite märkimine algas palju aega enne keele märkimist. On üldiseks arvamuseks et keele ülesse märkimine leiutati teineteisest sõltumatult vähemalt kahes kohas: mesotopaanias 3200 aastat e
Sai alguse suurem meresõit. Hakkasid tekkima manufaktuurid, toimus linnastumine. Toimus suur areng. Hakkasid levima epiteemiad (katk, koolera jmt). Vanad ravimismeetodid ei sobinud enam. Taas-avastati antiikaeg. 15. sajandi keskel leiutati trükipress, mis mõjutas tohutult palju kogu ühiskonda. Soodustas usulahkude teket. Varasematel aegadel anti oskused edasi suulise pärimusega ja neid hoiti suhteliselt saladuses. Saladused võisid kaotsi minna. Pärast trükikunsti tsunftid kaotsid oma elujõu. Iatrokeemia perioodil (meditsiinikeemia) keemikud vastandasid end keskaja ja araabia meditsiinile, kus kasutati pigem loodusliku päritoluga ravimeid. Pandi tähele rohkem alkeemikute loodud ravimeid. ,,Iatrokeemia" rajaja: Paracelsus (1493-1541) saksa päritolu keemik, arst. Ta võttis enda nime sisuliselt vana-Rooma Celsuselt, kuid ta tahtis tõestada, et on Celsusest üle (para). Tegutses ka sõjaväearstina, saksamaal linnaarstna (seal andis ka loenguid).
täpsemini xhosad (koosad) kes tegelesid karjakasvatusega. Esimene kokkupõrge toimus omandiarusaama üle: kohalikud pidasid kariloomi vabaks varaks ja hakkasid neid omastama. See viis 1779. a esimese Kafri sõjani, mida toimus järgmise saja aasta jooksul veel palju. Need kujutasid endast sõdu bantu rahvaste ja valgete kolonistide vahel. Sõja nimetus tuleneb araabiakeelsest sõnast kafir – uskmatu, siinkohal tähendas see aga mustanahalist aafriklast. Xhosad kaotsid muidugi lõpuks sõjad. Meeleheitlikus katses hävitati 1857. a hõimupreestrite nõnudmisel 70 000 karilooma usus, et see teeb jumalatele meeleheda ja võimaldab eurooplased välja ajada, aga see tipnes loomulikult näljaga ja lihtsustas maade minemist kolonistide kätte. Kapi koloonia piirid nihkusid aga aina edasi itta. Buuride elust on olemas hea allikas aastatest 1797-98, mil inglane John Barrow rändas koloonia territooriumil ja säilitas eluolu enda mäletustes
annaabi.ee 
