ta on säilitanud oma küllaltki pehmed omadused. küll aga on lisatud värvaineid. Kui seda hilijemsoovida ehtematerjalina, siis ei saa omadusi enam muuta. Ei saa lisada maitse ega lõhnalisandeid.s 2. Võimalikud materjali grupid, nende liigitus ja võrdlus: Tahkete isoleermaterjalide võrdlus: Suhteline Läbi Nimetus Lühi Kaubandus Tihedus dielektri Kaotegur löögi Lubatud tähis likke kg/dm3 line %o tugevus tempera nimetusi läbitavus kV/mm tuuri 1 2 3 4 5 6 7 8 Butüülkautsuk kummi BK 0,93 2,4 4 22 85 ... 150 Naturaalkautsuk NR kummi 1,2 2,5. ..5 0,5. .
t5 − aeg tagasi liikumiseks söödahoidlani, s ti − i-nda lõigu kestus, s tl − töö kestus ilma pausideta, s (𝑡𝑙 = 240 s) V − hammasratta ruumala, m3 W − takistusjõud, N Wh − liikumistakistus, N x − astmenäitaja, milleväärtus sõltub töömasina liigist (x=2) xk − koormustegur, 𝑥𝑘 = 𝑃𝑒𝑘𝑣 /𝑃𝑛 xl − lubatav ülekoormatavus α − tegur, mis arvestab pingekadu α = 1,4 γ − kaotegur (püsiv- ja muutuvkadude suhe), 𝛾 = 0,7 δ − materjali tihedus (𝛿𝐹𝑒 = 7874 kg/m3) ηm − ülekande kasutegur täiskoormusel, 𝜂𝑚 = 0,85 ηm1 − mootori kasutegur Pekv korral ηn − mootori nimikasutegur ϑe − mähistele lubatud ületemperatuur μ − ratta hõõrdetegur, 𝜇 = 0,03 μk − mootori käivitusmomendi kordsus μv − mootori väärtusmomendi kordsus ρ − hammasratta inertsraadius, m
Lubatava koormuse 50 °C keskkonna jaoks arvutame valemiga p Plub = P (1 + ) - , n 17 kus P on mootori võimsus standardse keskkonna temperatuuri juures, °C, p mootori ületemperatuur tegeliku koormuse juures, K, n mootori ületemperatuur nimikoormuse juures, K, kaotegur (püsiv ja muutuv kadude suhe). Asünkroonmootoritel = 0,5...0,7. Võtame mootori lubatavaks pinnatemperatuuriks lub = 135 ºC. Mootori mähised on F klassiga, seega mähistele lubatav maksimaalne temperatuur on m = 155 ºC. Mootori tegelik ületemperatuur on seega p = lub -kk = 135 - 50 = 85 K. Mootori ületemperatuur nimikoormuse juures oleks n = lub -kk ,st = 135 - 40 = 95 K. Arvutame mootori vajaliku võimsuse kõrgema keskkonna temperatuuri juures
suured kiirused). looduses. On olemas looduslikke ja tehiskütuseid. Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: Agregaatoleku järgi jaotatakse tahke-, vedel- ja gaaskütused. 1)Q=G1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; G- Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. mass; c- erisoojus; -kaotegur;1-kuumutav kk.; 2- Liigõhutegur- kütuse põletamiseks tegelikult kulutatava ja kuumutatavkk. teoreetiliselt vajaliku õhukoguse suhe. Kui koldesse antakse liiga vähe õhku, on põlemine mittetäielik ja katla kasutegur väheneb järsult. kui õhku on liiga palju, suureneb heitgaasi
Soojuskaod: termodünaamilise tasakaalu puudumisel T=f(x,y,z,)- dimensioneerimine: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2). Kütuse kemiliselt mittestatsionaarne. Temp.väljaks nim. temperatturi 1)Q=G 1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides. G-mass; c- erisoojus; -kaotegur;1-kuumutav kk.; 2- Q4, 4). AG välisjahtumiskadu Q5, 5). Räbu füüsikalise Kui sealjuures temp muutub ka olenevalt ajast, siis nim. kuumutatavkk. soojusega Q6. Q1- kasulikult kasut. soojus. soojuse levikut mittestatsionaarseks, vastupidi, aga 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna Qkt =Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6.
II . Ette on antud konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad ja nende algparameetrid ning tuleb määrata soojuskandjate lõpp- parameetrid, sellist nim. kontrollarvutuseks. Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, 2. Tulemused seostatakse aparaadi hüdromehaanilise arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kiirused). Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja dimensioneerimine: 1)Q=G1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; G-mass; c- erisoojus; -kaotegur;1- kuumutav kk.; 2-kuumutatavkk. 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna suurus, t- keskmine temperatuurilang. Ühesoojuskandja agregaatoleku muutusega Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) h-entalpia Mõlemasoojuskandja agregaatoleku muutusega Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= D2 (h´´2 –cp2 t´2) Keskmine temp. lang oleneb sellest, millise suunaga on tegemist. Eristatakse kahte suunda: Pärivoolusuund ja Vastuvoolusuund. Vältimaks soojusvaheti
b) mitteühtlane perioodiline. [Näited loengul] Ühe täistsükli jooksul Wg = 0 ja seos 3.7 kujuneb püsifaasi korral järgmiseks: W = Wm - Wk - Wh = 0 . Järelikult Wm = Wk + Wh . ... 3.8 Tsükli keskmine mehaaniline kasutegur W W - Wh W = k = m =1- h Wm Wm Wm ja kaotegur W = h . Wm Seega kasutegur = 1 - ehk + =1 . Statsionaarsete geomeetriliste seonditega mehhanismides (ahelas puudub käigukast või variaator jne.) võib kasutegurite arvutamisel asendada tööde suhted võimsuste suhtega. Mitmest mehhanismist moodustatud ühendi üldine kasutegur sõltub ühendi struktuurist. Mehhanismide jada korral
J M p max = M + . tp Maksimaalne pidurdusvõimsus on Pp max = Mp max Maksimaalne elektriline pidurdusvõimsus sõltub mootori kadudest ning avaldub kujul Pmax = Pp max kPM, kus PM on mootori nimivõimsus ja k generaatoritalitluse kaotegur, mille väärtuseks on tavaliselt 0,03...0,08. Järgnevalt leiame pidurdustakisti takistuse Ud2 R Pmax kus Ud on alalispinge. Pidurdusvõimsus määratakse suhtelise pidurduskestuse qp ja teguri kq alusel Pmax P= ,
annaabi.ee 
