(Saksa, A-U, Itaalia) vastu (1879-82 kuni 1915). 19. saj lõpus kujunes Venemaast euroopalik riik Peterburg oli rikas ja kultuurne pealinn, kus elas 1897 kuni 12 tuhat eestlast, lisaks sajad tudengid. Kuulsaim eestlasest õigusteadlane oli Friedrich Martens (1845-1909). Lõpetas Peterburi Ülik 1867, al 1876 prof, alates 1881Välismin salanõunik, eriti kuulus rahvusvahel õiguse valdkonnas: Haagi I rahukonverents 1899 peategelasi, osales Venemaale eduka rahuleping koostamisel Venele kaotat sõjas Vene-Jaap vahel (1906). Haagi Rahvusvahelise Arbitraazitribunali üks loojatest ja selle alaline liige. Martens veenis kõrgpoliitikuid Euroopa ühinemise otstarbekuses - E ühinemine saab alguse riikidevaheliste suhete rangemast õiguslikust reguleerimisest ja Eur-s rahu kindlustamisest. J. Krossil 1984 a romaan: "Professor Martensi ärasõit", Martens valiti Pärnu aukod. Euroopa kahe maailmasõja vahel Paneuroopa liikumine : Richard Codenhove-Kallergi kui
üldsiselt kohustuslik, andes õiguse kutsealal tegutseda. Tsunftid kaitsesid oma liikmeid konkurentsi eest, reguleerisid tootmise laadi ja ulatust, toodangu hindu ja turustamist. Tsunfti liikmeteks olid meistrid (töökojaomanikud), kes olid läbinud õpipoisi ja selliaastad ning sooritanud kutseeksami. Peale käsitööliste moodustasid tsunfte väikekaubitsejad ja transporditöölised. Enamik tsunfte hõlmas mitme kutseala inimesi. Tsunftisund kaotat Balti kubermangudes 1866. Eestis lõplikult 1920. Sakslastest kaugkaupmehed moodustasid linnae valitseva elemendi. Juhtivat osa kaubanduses etendas Hansa Liit, nim. Ka Linnade ehk Saksa ja Liivimaa linnad. Tugeva merevõimuna koondas liit enda kätte Lääne- ja Põhjamere-äärsete maade transiitkaubanduse, mis muutis linnad erakordselt jõukaiks ja ka poliitiliselt tugevaiks. 1370. a. võitis Hansa järjekordse sõja Taaniga ning Läänemeri kujunes