puudutavad probeelmid. Selgus probleemi kuuluvuses muudab selle lahendamise hõlpsamaks. Lihtsamate väärkäitumisjuhtude lahendamiseks piisab sageli probleemi kuuluvuse väljaselgitamisest ja vastavast reageerimisest. Keerulisemate käitumisprobleemide puhul on alati tegemist nii õpilase kui ka õpetaja probleemidega. Selliste käitumisprobleemide lahendamisel soovitab Gordon kasutada kaotajata- võitjata lähenemist, mis arvestab kõigi osapoolte vajadustega. Metoodika rakendamiseks peab õpetaja valdama nii aktiivse kuulamise metoodikat kui mina-sõnumite formuleerimist. Kaotajata-võitjata probleemide lahendamise metoodika põhitaotluseks on konflikti põhjustanud väärkäitumise analüüs mõlema osapoole seisukohalt ja mõlemat osapoolt rahuldava ühise lahenduse väljatöötamine arutluse tulemusena.
Konlikti lahendamine algab probleemi kuuluvuse määratlemisest ja sobiva metoodika rakendamisest. Õpilase probleemide lahendamisel kasutatakse põhimeetodina aktiivset kuulamist. Õpetaja probleemide korrall on soovitav kasutada mina- sõnumeid, mis edastavad õpilasele, milliseid tundeid 15 ja probleeme tema ebaadekvaatne käitumine õpetajale tekitas. Keerulisematel juhtudel, kus probleemi kuuluvus pole selge, rakendatakse kaotajata- võitjata- lähenemist, mis arvestab kõigi osapoolte huvidega ja viib konsensuslikule lahendusele. Töö probleemsete ja isiksuslike arenguhäiretega õpilastega: üldpõhimõtted ja selleks kasutatavad tuntumad psühholoogilised konsultatsioonimetoodikad. Probleemse käitumise ületamiseks tuleb õpetajal selgusele jõuda selle võimalikes põhjustes ja seejärel rakendada psühholoogilist konsultatsioonimetoodikat õpilase väärastunud enesetreadvustuse ning hoiakute ja
annaabi.ee 
