endine dadaist, psühhiaater A. Breton (1896-1966), kelle algatusel anti välja ka sürrealistide esimene manifest (1924). Sürrealismi on mõjutatud S. Freudi (1856-1939) psühhoanalüüs. Sürrealism lähtuski põhimõttest, et kõik, mis põhjustab inimesel mingeid assotsiatsioone, võib olla ka loomingu aluseks. Neid iseloomustab huvi inimese alateadvuse, ürgsete instinktide, keerukate tungide ja alateadvuse varjul olevate seoste vastu. Mitte arutlemine (nagu realismis), vaid elunähtuste kaosa vastuvõtmine ja edasiandmine on sürrealistide eesmärgiks. Mõistus pidi taganema, et anda teed alateadvuse tulvale. Sürrealismi arengus saab eristada kolme etappi: · 1919-32 automatism ja teadvuse vool, st täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist, kirja tuleb panna mõtete tegelik vool · 1930 aastad- sihilik juhus must huumor · 1940-60 aastad- müüditeooria. Müüt on olnud läbi aegade inimeste elus olulisel kohal
Kuningavõim Egiptuse kuningas vaarao (Egiptuse keeles suur maja) oli piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud. Teda ennast peeti umalaks ja tema võimu jumalatest määratud maailmakorralduse püsimise vältimatuks eelduseks. Maailmakord ehk Maat, nagu egiplased seda nimetasid, toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Kuningavõimu ja ühtse riigi langus ei tähendanud egiptlaste meelest mitte üksnes segadust inimühiskonnas, vaid võis kaasa tuua kaosa ja segaduse ka looduses. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline taevajumal Horos. Seetõttu kuulus pistrik Egiptuse kuningavõimu peamiste sümbolite hulka. Pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Peale selle oli ta ka Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg. Teeba jumalat Amonit samastati Ra-ga seetõttu sai vaaraost Amon-Ra poeg. Tähtsamad püramiidid, umbes 2600 aastat eKr Niiluse läänekaldale
annaabi.ee 
