põhja pool. Ermistu järve kaldad on vähe liigestatud, madalad ja mudased või turbased. Idakallas on kohati liivane. Järve sügavus suureneb aeglaselt. Kaldajoone pikkus 21,779 km Matka sihtrühma kirjeldus (vanus, kompetentsid, huvid jne): Matka sihtrühmaks 20-40 aastased inimesed ja suuruseks 15-20 inimest. Matk eeldab kompetentsi poole pealt jõudu, sest Paadrema jõel leidub suhteliselt palju sinna langenud puid ja oksi, mis eeldab vahepeal kanuust väljumist ja selle vedamist mõned meetrid. Vatsupidiselt, Audru jõgi on suhteliselt hea vastupidavuse treenimiseks. Inimesed võiksidki olla huvitatud loodusest, sellega tutvumisest ja tema poolt kaasnevatest üllatustest, niisamuti kuidas olukordades kohaneda sealhulgas raskete kui ka kergetega. Marsruudi kirjeldus ja pikkus (päeva kaupa, kaardimaterjal oluline) 1.päev Kanuumatk algusega Jõõprest Pärnu lahe suunas mööda Andru jõge. Pikkus 15 km.
Nad lugesid esimesele püütud lõhele tänupalveid, küpsetasid ja jagasid ta omavahel ning viskasid luud tagasi jõkke, kus need uskumuse kohaselt taas elusaks kalaks muutusid. Ka ookean oli sealtkandi elanikele rikkalikuks toiduallikaks. Sealt püüti vaalu, hülgeid, tohutuid hiidlesti, turska ja tuura, igasuguseid merekarpe ja rasvast küünaltinti, millest saadi lambiõli. Mõned suguharud Suurel Järvistul kasutasid tõrvikuid kanuust ahinguga kalu lüües, lisaks päeval võrgust ning tõketest saadule. Kagupiirkonnas Tallinn 9 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium said inimesed vajaliku valgu kalast, kilpkonnadest, alligaatoritest ja hirvedest. Eskimod vajasid mereimetajate liha, et üle elada talv, mil taimset toitu polnud. Nad küttisid rüsijääl hülgeid ja jälitasid morski.
Nad lugesid esimesele püütud lõhele tänupalveid, küpsetasid ja jagasid ta omavahel ning viskasid luud tagasi jõkke, kus need uskumuse kohaselt taas elusaks kalaks muutusid. Ka ookean oli sealtkandi elanikele rikkalikuks toiduallikaks. Sealt püüti vaalu, hülgeid, tohutuid hiidlesti, turska ja tuura, igasuguseid merekarpe ja rasvast küünaltinti, millest saadi lambiõli. Mõned suguharud Suurel Järvistul kasutasid tõrvikuid kanuust ahinguga kalu lüües, lisaks päeval võrgust ning tõketest saadule. Kagupiirkonnas Juuru 9 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium said inimesed vajaliku valgu kalast, kilpkonnadest, alligaatoritest ja hirvedest. Eskimod vajasid mereimetajate liha, et üle elada talv, mil taimset toitu polnud. Nad küttisid rüsijääl hülgeid ja jälitasid morski.
annaabi.ee 
