Vahepeatusega Erimstu järve ääres olevas puhkealas, kus on võimalik grillida ja parvel saunatada. Ööbimine Tõhela 3.päev Kanuumatk algusega Tõhela järve lüüsidest mööda Paadrema jõge Paastalu puhkekeskuseni. Pikkus 15 km. Võimalikud puhkepaigad poole maa peal. Söök puhkekeskuses. Matka lõpp. Matka logistika: transpordivahendid mida veel kasutatakse (algus ja lõpp-punkt) Selleks, et matkal logistiliselt sihtpuntide vahel liikuda on vaja trantspordivahenditest autot koos kanuusi vedava alusega. Jõõpresse, Valgerannast Erimstusse, Ermistust Tõhelasse ja Paatsalust tagasi kanuude hoiupaika. Matkajuhi valik ja ajalikud kompetentsid (mitu matkajuhti, miks, millised oskused sertifikaadid on vajalikud): Matkajuhte võiks olla kaks, mis viiks riskd minimaalseks. Nende kompetentsuse hulka peaks kuuluma: matka planeerimis-, riskijuhtimis- ja päästeoskus. Oskama anda edukalt esmaabi. Neil peaks olema väljaõpe ja kogemus kanuumatkade valdkonnas. Peab tundma kasutatavat
4 2. Projekteerimine Igalühel tuleb ise otsustada, kui pikk ja lai ning millise väliskuju ja kandejõuga kanuu talle sobib ning viia oma soov vähemalt kujutlusvõime alusel kooskõlla palgitoorikuga. Kõige tavalisem ühemehekanuu on 5-5,5 meetrit pikk ja keskelt kuni 70 sentimeetrit lai ning 350-400 kilose kandejõuga. Handid on ise väiksemat kasvu ja nemad eelistavad veerandi võrra väiksemat kanuusi. 5 3. Ehitamine Kuju andmine Kõigepealt on kanuutoorik vaja ära koorida ning maha tahuda mõned ebatasasused ning väljasopistused. Eelistatakse, et kanuu toorik oleks veidi kumer. See kumer külg jäib põhjaks, et põhja alt peaks otste poole palgist natuke vähem maha raiuma. Siis tulevad kanuu otsad veidi kõrgemad, mis annavad sõidukile kenama kuju.
annaabi.ee 
