ja 1377.a. teostab ta suure unistuse: Külastab Roomat. Teda vaimustab antiiksuse hõng, mida Roomas on tunda. Pöördub tagasi Avignon'i ja nördib paavsti õukonnas, hakkab elama erandlikku elu. Kirjutab ladina keeles. Arvab, et ladina keel on itaallaste kirjakeel. Kirjutas eepose "Africa" ja 1341.a. pärjatakse Roomas Capitoliumi mäel austava tiitliga "Poeta laureatus". "l'aura" - "Õhk" Poeta laureatus on kõige pärjatum poeet. Kirjutab palju luuletusi Itaalias, nimetab neid kantsoonideks(lauludeks) ja kuna on antiiksuse harrastaja, siis Itaalia kunagine hiilgus on tema luules väga oluline teema. Kirjutab luule vormis kirju vanadele antiikkirjanikele, poeetidele, filosoofidele. Eelkõige austab ta kahte vana roomlast: Cicero ja Vergilius. Üht nimetab isaks, teist vennaks. Kirjutab ka läkitused, mis ta paneb kirja värsivormis, pöördub kuulsate inimeste poole nendega. Peetakse epistolaaržanri loojaks. Siis kirjutab ajaloo ja filosoofia
ja 1377.a. teostab ta suure unistuse: Külastab Roomat. Teda vaimustab antiiksuse hõng, mida Roomas on tunda. Pöördub tagasi Avignon'i ja nördib paavsti õukonnas, hakkab elama erandlikku elu. Kirjutab ladina keeles. Arvab, et ladina keel on itaallaste kirjakeel. Kirjutas eepose "Africa" ja 1341.a. pärjatakse Roomas Capitoliumi mäel austava tiitliga "Poeta laureatus". "l'aura" - "Õhk" Poeta laureatus on kõige pärjatum poeet. Kirjutab palju luuletusi Itaalias, nimetab neid kantsoonideks(lauludeks) ja kuna on antiiksuse harrastaja, siis Itaalia kunagine hiilgus on tema luules väga oluline teema. Kirjutab luule vormis kirju vanadele antiikkirjanikele, poeetidele, filosoofidele. Eelkõige austab ta kahte vana roomlast: Cicero ja Vergilius. Üht nimetab isaks, teist vennaks. Kirjutab ka läkitused, mis ta paneb kirja värsivormis, pöördub kuulsate inimeste poole nendega. Peetakse epistolaarzanri loojaks. Siis kirjutab ajaloo ja filosoofia
annaabi.ee 
