4. Õiguse allikatest “võõrastes” õiguskultuurides Common law-üldine õigus, pretsendendi õigus. Kuni 18. sajandi seotud Inglismaaga. See on levinud ja saanud maailma õiguskultuuriks. Arengu peamised etapid: Wilhelm Vallutaja, 1066, see kord jäi kehtima, mis oli enne tema vallutusi. Partikulaarne- eraldiseisev. Common law-d hakkasid kujundama kohtuinstantsid. Lahendades vaidlusi mingeid otsuseid tehes. Kuninglike kohtute kõrvale tekkis appelatsiooniinstanst (kantslerikohtud). Kohtuotsus koosneb kahest osast: 1 obiter dictum 2 ratio decidendi –siduv osa otsusest. Kohtuotsuses pole see täpselt ära näidatud. Otsust lugedes tuleb sellest ise aru saada. Common law maailmas sünnib õigus igat kohtuotsust tehes uuesti. Õigus sünnib protsessi kitsas sängis, see on kultuur. Siit probleem. Protsess hakkab võtma võimust materiaalse külje üle. Common law ja mandri-euroopaliku kultuuri kokkusaamist kirjeldatakse kui CL kriisi.
„Aafrika konstitutsioon“ Mandri-euroopalik (seadusõigus) Common law- 10, 11 saj-19 saj. 1066 Inglismaa vallutaja. Communit hakkas looma kohtud (kuninglikud kohtud), kes ütlesid, mis on õigus. See koht, mis räägib, mis on õigus on RATIO DECIDENDI see on siduvus. Kaasuse lahendus- OBITES DICTUM. PRETSEDENT???? Vanim parlament-Islandil. Inglismaa on samuti, kuid nö teisel kohal. Primaarne Esmane on kohtu, sekundaarne on parlament. Tekkisid apellatsioonikohtud ehk kantslerikohtud, et edasi kaevata, kui ei sobinud otsus. Selles kultuuris on kõige tähtsamad kohtud, kohtunikud. Meie vaatame seadusest asja, kuid nende arust on küsimus ainult pretsedendis. Islami õigus- dualistlik, mis seisneb selles, et üks osa õigusest on jumalik, mida kutsutakse sariaadik (suund, tee). Moslemid usuvad seda et Šariaat lähtub otseselt jumalikust ilmutusest ja tal on neli allikat- koraan, sunna ( prohveti tava teatud pärimused), vaimulikkonna üldine
annaabi.ee 
