Eelistas valget carrara marmorit. Tal tekkis idee püstitada Tartu Toomemäele ,,Wanemuise" ja Tallinna Toompeale ,,Linda" monument. Kavatsus ei teostunud. Kujuril valmis siiski 1880. a. marmorist ,,Linda" Eestimaa Provintsiaalmuuseumile teos, mida August Weizenbergi poolt eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" põhjal loodud müto-loogiliste figuuride hulgas peetakse silma-paistvaks. Pronksist ,,Linda" asetati Toompeale endisele Rootsi kantsile alles 1920. Seda kohta hakati kutsuma Lindamäeks. ,,Russalka" ja Peeter I monument jäid tükiks ajaks ainsateks uuteks skulptuurideks Tallinnas. Weizenberg on raiunud marmorisse F. R. Kreutzwaldi, F. J. Wiedemanni, K. E. v. Baeri, J. V. Jannseni, Lydia Koidula, J. Hurda, A. Haava portreed. 14. Nimeta paar ekspressiivseimat Eesti kunstnikku ja paar nende tööd. Meie avangardse kunsti liider Ado Vabbe loob juba 1914. aastal eesti kunsti esimesed
alla, siis algasid vallandamised. Massilisem vallandamine läks käima juulikuus, ennekõike lasti lahti Uus Eesti kui valitsuse väljaande toimetus, mujal algas toimetajate asendamine kommunistlike tegelastega hiljem. Uno Tamm kirjutas paguluses 1947: "Ja kas ei näidanud asjade käik seitse aastat tagasi jälle kuivõrd lähedalt rahva elusoon tuikub ajalehtede kaudu, sest eks olnud tankide taga ilmunud võimuülevõtjate esimesed sammud pärast verelipu heiskamist Toompea kantsile ajalehtede toimetusse. Püssimehed asusid kohe päris ukse alla ja juba järgmisest päevast alates ei jooksnud tähed enam sugugi endises vaimus ritta ja trükimust hakkas levitama hoopis uut lehka. Sellest ajast saadik ei ole Eestis enam vaba ajakirjandust olnud..." Vaba eesti ajakirjandus sai jätkata üksnes paguluses, kodueestlase jaoks raudse eesriide taga. Tsiteerides veelgi Oskar Mändi (artiklid ilmusid 1947 emigreerunud ajakirjanike albumis Sõnajalaõis): "Juuli 1940
annaabi.ee 
