Polüvinüülkloriidi (PVC) kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale. Polüfluoroeteen ehk teflon on äärmiselt vastupidav plastist materjal, mida kasutatakse praepannide sisepinna kattematerjalina ja näiteks ka laborinõude valmistamiseks, kus hoitakse agressiivseid aineid. Samal ajal peab silmas pidama, et eriti PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid on osutunud kantserogeenseteks, põhjustades maksavähi teket. Seepärast on ka PVC tooted mitmel pool nimetatud keskkonnaohtlikeks.Vinüülkloriidi ühe lähteainekloori tootmine on aga veelgi keskkonnaohtlikkum.
vahtpolümeeride, vahtplastide tootmisel, aerosoolballoonides laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Lagundab osoonikihti, tekitab kasvuhooneefekti. 4) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidele Kasutusalad: PVC kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale. PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid on osutunud kantserogeenseteks, põhjustades maksavähi teket. 5) Selgita mõisteid: alkoholid, kontraktsioon, hüdrolüüsipiiritus, sünteetiline piiritus, absoluutne alkohol, denatureerimine, antifriis. Alkoholid: orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkoholid - ühealuselised alkoholid(N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga - mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool)
Lämmastikushape laguneb ka toatemperatuuril: 3HNO2 HNO3 + 2NO + H2O. Lämmastikushappe sooli nimetataks nitrititeks, mis on valged tahked kristalsed vees lahustuvad ained. Kuumutamisel muutuvad nitritid ebastabiilseteks ja lagunevad.Sõltuvalt keskkonnatingimustest võivad nad olla redutseerijad või oksüdeerijad.Argielus kasutatakse palju kaaliumnitritit ja naatriumnitritit toidulisandina.Nitritid on ligi 10 korda mürgisemad nitraatidest ning nende kogunemisel organismi võivad nad muutuda kantserogeenseteks ehk vähkitekitavateks ühenditeks. Lämmastikväetiste kasutamise positiivsed ja negatiivsed.(+)Kõige rohkem mineraalväetistest taimede saagikuse tõstmiseks kasutatakse lämmastikväetiseid ehk nitrate.Boussingault katsete tulemusel kindlaks, et taimed õhulämmastikku ei omasta, vaid võtavad seda mullas. Peamise osa lämmastikväetistest omastavad taimed nitraatidena, mida nad kasutavad oma elutegevuseks.
taandatakse nitrititeks, mis on 6-10 korda rohkem mürgised kui nitraadid. (Szponar & Kierzkowska 1990) Nitritid on lämmastikushappe HNO2 vees lahustuvad ja kuumtöötlemisel lagunevad toksilised kristallilised soolad. Looduses tekivad nitritid nitraatide bioloogilise redutseerimise vahelülina. Keskkonnas kogunevad nad siis, kui on rikutud looduslike protsesside tasakaalu. Nitritid võivad muunduda nitrosoamiinideks – organismile kahjulikeks kantserogeenseteks ühenditeks. Nitraate ja nitriteid vaadeldakse tavapäraselt koos, kuna ümbritsevas keskkonnas ja inimese/looma organismis läheb üks vorm üle teiseks. (Elias 2012) 2. Nitraatide teke Looduses tekivad nitraadid nitrifikatsiooni protsessides. Nitraatide allikaks on mullas ja maakoores ladestuvad orgaanilised ühendid, mineraalsed lämmastikväetised, loomakasvatuskomplekside jäätmed ja reoveed, ettevõtete ja olme- kommunaalsed jäätmed,
Polüvinüülkloriidi (PVC) kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale. Polüfluoroeteen ehk teflon on äärmiselt vastupidav plastist materjal, mida kasutatakse praepannide sisepinna kattematerjalina ja näiteks ka laborinõude valmistamiseks, kus hoitakse agressiivseid aineid. Samal ajal peab silmas pidama, et eriti PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid on osutunud kantserogeenseteks, põhjustades maksavähi teket. Seepärast on ka PVC tooted mitmel pool nimetatud keskkonnaohtlikeks Vinüülkloriidi ühe lähteainekloori tootmine on aga veelgi keskkonnaohtlikkum.
leelismetallide nitritid). Sõltuvalt keskkonnatingimustest võivad nad olla redutseerijad või oksüdeerijad. Argielus kasutatakse palju kaaliumnitritit ja naatriumnitritit toidulisandina lihatoodetes roiskumise takistamiseks. Lisaks kasutatakse veel nitriteid mitmete ainete süntesimiseks ja tootmiseks, kummi- ja tekstiilitööstuses jm. Tähelepanuvääriv on see, et nitritid on ligi 10 korda mürgisemad nitraatidest ning nende kogunemisel organismi võivad nad muutuda kantserogeenseteks ehk vähkitekitavateks ühenditeks. Eriti nad kahjustavad vere punaliblesid ja hemoglobiini. Lämmastikväetiste plussid ja miinused Kõige rohkem mineraalväetistest taimede saagikuse tõstmiseks kasutatakse just lämmastikväetiseid ehk nitraate. Naturaalne väetis (sõnnik) vabastab nitraate aeglaselt, mistõttu saagikuse seisukohalt ta ei ole nii tõhus. Lämmastikväetistest tuntumad on kergmetallide (Na-, K-, Ca-) ja ammooniumnitraadid ning uurea.