bronhioolide seina katvast epiteelist, nimetatakse seda tsentraalseks vähiks. Kui kasvaja on alguse saanud kopsualveoolide epiteelist, nimetatakse seda kasvajat perifeerseks vähiks. Niisugune jaotus on oluline kui me hindame kasvajast põhjustatud sümptomeid (Labotkin 2004). Kopsuvähki haigestumise riskifaktorid: · Suitsetamine · Passiivne suitsetamine · Eelnev kopsuhaigus (N: kopsupõletik) · Vanuse kasv · Kokkupuude kantserogeenselt toimivate toksiinidega (tolm, gaasid jne ) 5 Suitsetajatel on kõige suurem risk haigestuda kopsuvähki- mida kauem ja rohkem on inimene suitsetanud, seda suurem on risk. Suurenenud risk on ka neil inimestel, kes hingavad pika aja jooksul sisse teiste välja hingatud suitsu ( passiivne suitsetamine). (Preventin Cancer 2002) Kokkupuude asbesti või uraani ning selle töötlemisproduktidega tõstab samuti haigestumise riski
ühendid, rasvadest, veest jne.) Valkude lagunemisel on 2 etappi: 1) ammonifikatsiooni protsess (tegutsevad igas mullas) NB! Kui org. aines, mida hakatakse lagundama on alla 2% lämmastikku, kasutatakse kogu N ära. 2) nitrafikatsiooni protsess (tekivad happesoolad, nitraadid mulda). Nitrifitseerivad bakterid on väga nõudlikud. Ei sobi liigniisked mullad, happelised mullad. Nitraate muld ei seo. Vihmaga uhutakse nitraadid välja ja lähevad põhjavette. Üleliigselt nitraate mõjuvad kantserogeenselt. Osa org. ainest teatud tingimustel üldse ei lagune ja jääb püsima mitmeks sajandiks. Orgaanilisest ainest kasutavad mikroorganismid ära oma keha üles ehitamiseks maks. 25% üle jäänul on energeetiline väärtus. Orgaanilise aine lagunemise teatud etapil leiab aset humifikatsiooniprotsess st mikroobse valgu molekulide ja laguneva orgaanilise aine molekulide liitumisel tekib huumus. Huumus on oma ehituselt palju keerulisem kui algainete ehitus. Tava mullas on u
mineraalaineid: Fe, Zn, Cu, Mn, Ca, Mg. Toitumissoovitused peavalu puhul: süüa toitu milles on palju Ca ja Mg (piim, banaanid, nisukliid, aprikoosid, karripulber, kare vesi) + C vitamiinirikas toit. Kasvajad ja dieet Mõned liias olevad komponendid võivad suurendada vähiriski: · liigsed toidukalorid; · liigne valk, alkohol, nitraadid, pestitsiidid; · toidulisandid (pipar, sinep); · säilitusained. Kantserogeenselt toimivad: · asbest, tubakas, alkohol; · rasva, valgu, vitamiinide vaegus; · endogeensete hormoonide vähenemine, eksogeensete hormoonide lisamine; · kemikaalid, radiatsioon, ravimid; · viirused; · nitrosoühendid (suitsutooted), sahhariin. Soovitusi rasvade vähendamiseks toidus · Alternatiivid rasvas praadimisele - keetmine, aurutamine; · vahetada õlisid regulaarselt, rohkem kasutada polüküllastumata rasvhappeid sisaldavaid õlisid;
annaabi.ee 
