mugandumine, ebaõigluse ja ülekohtuga leppimine. Võõrandunud perekonnast ja armastusest, kaotab Hamlet usu ka sõprusesse, sest teda reedavad Ronserantz ja Guildenstern. Vähimagi kaastundeta saadab ta nad enda asemel surma. Hamlet ise oli oma hukus süüdi selle pärast, et ta oli liiga aus ja usaldav. Tal oleks pidanud olema juba piisavalt kogemusi, et kõigesse ning kõigisse umbusuga suhtuda. Hamletil oli südame peal mure. Kui prints oli kogemata tapnud kantseleri Poloniuse, otsustas poeg Laertes Hamletile kätte maksta. Laertes pidas Hamletit ka oma õe Ophelia surmas süüdlaseks. Hamletil oli vaja kaitsta oma au. Larentes ja kuningas olid sõlminud kihlveo, mille tõttu Laertes ja Hamlet pidid pidama duelle. Prints oli vapper ning ta oleks võinud Laertesele ise väljakutse esitada. Sellega riivas kuningas tema uhkust ja au ning suurendas põlastust kuninga vastu. Kuid miks Hamlet valis hukkumise
Nap III langes vangi- sunnitud oma ameti maha panema, Pr.maa jäi keisrita. Saksamaa marssis suurte jõududega Pr.maale. Sept.lõpus asuti Pariisi piirama. Alistus jaanuari lõpus. Saksamaa keisririigi väljakuulutamine – Wilhelm I kroonimine Versailles, konstitutsiooniline kord (keiser-kantsler-Reichsrat ja Reichstag). 18.jaan 1871 tseremoonial Versaille’s kuulutati Wilhelm I Saksamaa keisriks. Võeti vastu Saksamma konstitutsioon. Keisri roll vaid tseremoniaalne- välisesindaja. Võim kantseleri käes. Loodi parlament Reichtag- ül eelnõude ja eelarve kinnitamine. Kantsleri vastutust parlamendi ees ei olnud. Bundesrat- riigi nõukogu. Rahuleping Prantsusmaaga 1871. 10.mai 1872 lõplik vaherahu- Pr.maa loobub aldest, suured kontributsiooni rahad. Kulturkampf katoliikliku kirikuga. tugev konflikt kat.kirikuga- kärbiti palju nende õigusi Bismarcki antisotsialistlik seadus. Bismarck rahvuslikku Saksamaad ei näinud- kõik pidi toimuma Preisimaa ideaali all.
annaabi.ee 
