näitelava tema elusiht. Repertuaar koosnes algul lihtsatest rahvatükkides ja laulumängudest. Teatris lõi ta kiiresti läbi, osutudes näitlejaks "jumala armust". 1901 aasta varakevadel lahkus ta oma õe kutse peale, ning sõitis Krimmi, kus veetis luksuslikult aega, kuid koduigatsus hakkas pikapeale võimust võtma ja ta sõitis üksinda tagasi Peterburi. Veel sama aasta sügisel jõudis ta Tallinna. Kuna teater teda ära elatada ei suutnud, sai ta ringkonnakohtu kriminaalosakonda kantseleikirjutajaks. 1901 aastal sai valmis ka Estonia uus saal valmis, see oli suur tõuge teatrielule, sest oli koht kus koos käia, arenes teater ja seltsielu. Pauli tegemised teatris ja mujalgi kuni lõpuni Kutselise teatri tekkimise ajaks oli Paulil seljataga kaheksa-aastane lavakogemus, kümmekond lavastajatööd ja õige mitukümmend osatäitmist. Kuigi tollane teater piirdus enamjaolt rahvalike
Tema eesti keele rääki- mine polnud siis puhas ning üks kriitik oli tema kohta kirjutanud, teadmata Paul Pinnat, et üks juudi murrakuga muulane oli äratanud anderikka mänguga üldist tähelepanu. Siis hakkas mängukava paremat ilmet võtma 1902. aastal veel ta- gasihoidlikult, kuid 1903. aastal märkimisväärsemalt. Et teater teda elatada ei suutnud, pidi ta mujalt teenistust otsima ta sai Tallin- na ringkonnakohtu kriminaalosakonda kantseleikirjutajaks. Sealne töö ei sobi- nud tema iseloomuga kokku. Tema ei kavatsenud ülemuse ees küürutada, samuti ei kehtinud talle need ,,traditsioonid", mis seal töökohal olid välja kujunenud. Pinna ise ütles, et seal valitses läpastanud ja pehkinud õhkkond. 1906. aasta suvel ilmus Tallinna, Kadrioru kontsertaeda Saksa teatritrupp. Sealt oli üks näitleja jalga lasknud ja teatri direktor Dowe palus Paulil õhtusel eten-