Neiuna maailmas Olen tüdruk teismelises eas, kes üritab aru saada, mis on õige, mis mitte. Praeguseks on palju muutunus, kuid mõned tähtsamad põhimõtted on kestnud ja kestavad edasi. Vanasti mindi noorelt mehele. Kosijate seast valib isa selle õige. Mehed olid perepead. Naised kantseldasid lapsi ja küürisid põrandaid. kahekümnendal sajandil on muutunud palju. Enam pole pere see, kes valib mehe. Naised on iseseisvamad. Vahel on ka peres rollid vahetunud ning naised saavad rohkem palka. Moodsaks on saanud lapsehoidjad, kes kannavad emmerolli kui pärisemad tööd rügavad. Kunagi polnud üksik emad vastuvõetavad. Muutunud on nendesse suhtumine ja nende arvukus on suurenenud. Indias pannakse juba verinoorel neiud mehele. Eesti naistele oleks see vastuvõetamatu.
varal püüangi luua pildi valitsevast olukorrast nii koolis kui ka kirikuelus. Paulus Lempelius on sündinud Soomes ja omandanud hariduseTuru toomkoolis, kus talle anti välja ka vastav tunnistus. Lempelius oli Tallinna toomkoolis õpetajaks aastail 1622-1624 ja rektoriks aastail 1624-1625. Pärast aastast rektoriametis olekut ta tagandati. Lempeliuse enda arvates ebaõiglaselt. Lempeliuse ajal oli Tallinna toomkool võrdlemisi väike kaheklassiline kool, kus oli umbes 30 õpilast, keda kantseldasid rektor ja kolleeg kahekesi. Vahel pidi seda tegema ka rektor üksinda. Õppimine käis rootsi, saksa ja ladina keeles. Lisaks pidi rektor abistama ka toomkiriku pastorit jutlustamisel.( Põldvee 2008 ,161) Lempeliuse tagandamise ühe põhjuse illustreerimiseks toon siinkohal katkendi Aino Kalda ,,Reigi õpetajast". (,,See sündis nimelt päeval, kui kooli uuriti parajasti Erasmi libellus de civilitate morum, et üks Doomskooli poiss, kes oli suurest ja vägevast maa-aadeli suguvõsast,
paidonomos. Salgas oli juht ja tihe konkurents. Kasvatajad võisid peksa ka anda. Kõik pidid läbima, aga kõik seda ei suutnud · 20aastane oli täisväärtuslik sõjamees. · Tõenäoliselt 30 a saadi ka rahvakoosoleku liikmeks · Pidi abielluma, kes seda ei teinud, oli põlu all, aga oma naistega nad koos ei olnud eriti, nood olid pigem majapidajad, kes kantseldasid heloode. · Mehed elasid pigem väeosadega, mida ühendasid koossöömised, sysition. Sinna võeti kaasa ka poisse allutatud rollis. · Paiderastia oli samuti riiklikult normaalne, pea et kohustus. See kõik tagas hästi ettevalmistatud sõjaväe. Spartiaadid oid elukutselised sõjaväelased, kes olid väga distsiplineeritud ja füüsiliselt hästi ettevalmistatud. Teised said pea alati lüüa, nad olid praktiliselt võitmatud.
annaabi.ee 
