Malle pojana. Talle pandi nimeks jaan. Priinime Jensen sai perekond paar-kolm aastat hiljem. Alles 1860-ndate aastate löpul hakkas mees oma eesnime kirjutama tuntud kujul Johann Voldemar. Välimuselt olevat Johann läinud isasse ja iseloomult ning vaimuannetelt enam emasse, kes olnud lauluarmastaja, eluröömus ja sönakas naisterahvas. 19-aastaselt sai Jannsen oma endise öpetaja Kochi käealuseks nii koolis kui kirikus: ta aitas tollel lapsi öpetada ja hoolitses kantrina ehk esilauljana selle eest, et kogudus paremini viisi peaks. Kui Koch 1842. a löpul lahkumispalve esitas, pandi Jannsen tema asemele Vändra kösterkoolmeistriks. Märtsis 1843 peeti Jannseni ja tema endise öpilase, saksa päritoluga Röusa piimarentniku tütre Anette Juliana Emilie Kochi pulmi. Sama aasta detsembris sündis Lydia (Koidula), kelle kumne aasta jooksul järgnes veel 5 last. Pere suurenemile tekitas vajaduse hankida lisa kasinale kösterkoolmeistri palgale
etendasid suurt rolli ka vabadussõjas vabatahtlikena. Rahvakooliõpetajaid valmistati ette seminarides. Neist tuntuim töötas Janis Cimze juhatusel Valgas, seal said ettevalmistuse nii Eesti kui ka Läti koolmestrid. Kahjuks suleti seminar peale Cimze surma. Rahvusliku liikumise algusaastatel etendas rahva elu edendamisel kehtiva korra raames suurt rolli Johann Voldemar Jannsen. Ta sündis 16.05.1819. aastal Vana-Vändras ja õppis köstri- ja kihelkonna algkoolis. Ta töötas kantrina, köstrina, koolmeistrina, vallakooli õpetajana ja hiljem ajakirjaniku ning nädalalehe "Perno Postimees" juhatajana. Selle ajalehe asutades pani ta aluse pidevale Eesti ajakirjandusele. Tänu oma oskusele lugejatega kontakti leida omasid ta ajalehed olulist rolli rahva silmaringi avardamises. 1863. aastal asus ta Tartu, kus toimetas ajalehte "Eesti Postimees" ja selle lisalehti. Oma ajakirjandusliku tegevusega, laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" asutamisega 1865. aastal, üldlaulupidude
klaverimängu harjutamisele ja saksa keele õppimisele. Seejuures sai ta ka Körberilt näpunäiteid ja juhatusi edasiõppimiseks. Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et oli küps pidama köstriametit. Esimene töökoht 1838. aastal, 19-aastase noormehena, asuski Jannsen tööle Vändra köstrina, kellena täitis ka kooliõpetaja kohuseid. Ta oli noor ja püüdlik köster, keda ümbruskonnas tunti hea kõneleja ja suurepärase kantrina. Tal oli loomupärane anne rahvaga läbi käia, soov alamaid aidata ja õpetada- kõik ikka Issanda Jumala kiituseks, aga nii, et oma kaukasse ka midagi korjuks. Köstri- ja õpetajaameti kõrval hakkaski ta hiljem Körberi eeskujul kirjanduslikult tegutsema, andes välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. 1845. aastal ilmumist alustanud "Sioni-Laulo- Kannel" oli rahva seas väga menukas ja õhutas teda kirjamehe tegevust jätkama. Nii
annaabi.ee 
