Poiste kiri Kantorekile Lugupeetud õpetaja Kontarek! Sõja eel rääkisite meile uhkelt milline au on sõjaväevs teenida ja oma riigi, oma isamaa eest võidelda ning teistele Saksamaa õilsaid tõekspidamisi jagada. Te küsiste melit: ,,Kas tulete kaasa ,kamraadid ?".Te kutsusite meid kuid ise jäite tulemata.Teie nimetasite meid kamraadideks, kuid seda me Teie jaoks ei ole, sest Teie end kirja ei pannud, Teie ei tulnud meiega eesliinile ega näe selle jubedusi. Te ütlesite, et just meie olemegi raudne noorsugu.Ma pean Teile teatma, et see ei ole nii.Te olite meie klassijuhataja, Teie juhendasite ning õpetasite meid. Te oleks pidanud olema vahendaja ja juhendaja astumiseks täiskasvanute maailma, töö, kohustuste ja progressi maailma, tuleviku maailma. Te olite meile autoriteet, me uskusime Teid, kuid me ei tunne end enam noorena, lahingumöll on muutnud meid palju vanemaks, kui me tegelikult oleme.T...
Tere, õpetaja Kantorek ! Läänerindel 1917 Saime Teie kirja kätte ning aitäh selle eest. Igatseme elu, mis meil kodus oli. Kõikjal oli soojust, hellust ja armastust. Nüüdseks on kõik muutunud. Kirjutame Teile elust, mis meid iga päev rindel saadab. Saatsite meid rindele kui olime alles koolipoisid. Praeguseks oleme rindel olnud juba peaaegu ühe aasta. Meid oli koolist rindele minnes kakskümmend, tänaseks on kahjuks langenute nimekirjas meie Josef Behm, kellele sattus mürsukild silmadesse ja Franz Kemmerich, kellel oli jalg amputeeritud ning kelle tervis iga päevaga halvenes. Meenutasime, kui jätsime perroonil hüvasti oma lähedastega. Meie vanematel oli väga raske leppida, et pojad rindele võitlema lähevad. Meie vanemad ja lähedased muretsevad iga päev meie pärast, sest kunagi ei tea, mis rindel juhtuda võib. Meil on kahju, et peame vanematele sellist hingepiina valmistama. Koolis oleme Teilt pa...
Lugupeetud Kantorek! Mäletate, kui Te ütlesite meile kõigile, et just meie olemegi raudne noorsugu. Ma pean Teile teatama, et asjad ei ole nii. Te olite meie klassijuhataja, Teie juhendasite ning õpetasite meid. Te oleks pidanud olema vahendaja ja juhendaja astumiseks täiskasvanute maailma, töö, kohustuste, kultuuri ja progressi maailma, tuleviku maailma. Te olite meile autoriteet, me uskusime Teid. Te panite meid uskuma, et me oleme tundetud ja liigutamatud. Aga me ei tunne end sellistena, vastupidi, me tunneme justkui me kaotame oma mõistuse. Samuti ei tunne me endid enam noorena, kõik see lahingumöll on meid muutnud palju vanemaks, kui me tegelikult oleme. Me usume, et Te olete meid reetnud ja saatnud meid tühjade ja mõtetute ideede eest surma. Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus. Kuid Te vist ei tea, mis tunne on olla päevast päeva suures hirmus, kas täna jään ellu ja kas ma pärast näen oma s...