Niipalju, kui on teada, kuulusid Eesti 12.13. sajandi naise rõivastuskompleksi särk, vaipseelik, umbkuub või pihikseelik, peakate (pealinik või rätik), jalamähised, sõba ja põll. Rõivad vöötati nahast või kõlapaelast vöödega. Riietus oli paikkonniti erinev ning ka ühes kohas ei kandnud kõik naised täpselt ühtmoodi rõivaid. Alussärkidest pole midagi teada, kuid ilmselt olid need sageli valmistatud linasest kangast. Suvel soojade ilmadega ning igapäevatööd tehes kantigi ainult särki, talvel külmaga võis aga umbkuue all olla mitu villast särki pealistikku. Lõua alt kinnitati särk kas paelakeste, puupööra või väikese hoburaudsõlega. Naiste peakatted Abiellumata tüdrukute peakatetest 12. sajandi Eestis pole midagi teada, kuid arvatavasti kandsid nad pidulikel juhtumitel pärgi, nagu hilisematelgi sajanditel. 18. sajandi ja 19. sajandi alguse eesti neide kirjeldavad allikad väidavad üksmeelselt, et
on enda eest vaja seista, keegi sulle oma abikätt, ega küsi, kuidas sa millestki aru saad. Gümnaasiumist võtsin kaasa ka organisatsioonikultuuri. Minu elsa4Schools projekti eestvedaja kohale ELSA Estonia (European Law Students Association) tudengiorganisatsioonis aitas väga palju mitu aastat õpilasesinduses kaasa löömine. Leidsin, et sain teha midagi selle kooli ja õpilaste kasuks. Kindlasti jäid VÕLViga meelde ühised projektid ja tegemised, mille tulemusena kantigi edasi kooli hinge ja väärtushinnanguid. Väga Olulised on ka kooli traditsioonid, mida koos LÜGi alguses välja mõtlesime ja arendasime, sest just need andsidki koolile isikupära. Igatsen kooliajast kindlasti palju inimesi, õpetajaid ja ka ühistegevusi. Läänemaa Ühisgümnaasiumis oli sõna otseses mõttes lihtne õppida. Nii õppekava ülesehituselt, mis tugines ühes perioodis kindlatele ainetele, kui ka keskkonna mõttes
annaabi.ee 
