Locke järgi seisnevad mõisted ning arusaamine selles, et vaimus on midagi, mis sarnaneb sellele asjale, mis selle põhjustab. Kant pakkus välja uue mõistetekäsitluse: mõiste kui organiseeriv printsiip või reegel andmevoo korrastamiseks. Samad mõisted loovad sama arusaamise, ehkki kogemussisu võib olla teistsugune. Ehk tekkisid eelnevalt kirjeldatud probleemid selle rollitõttu, mis pandi peale asjadele, mis pidid meis ideid tekitama. Kantiaanlikult mõeldes loobume sellest sõltuvusest asjadest. Mõistame põhjuslikkust, seadust, aega ja ruumi hoopis tunnetuse tarvilike viiside või eeltingimustena need moodustavadraamistiku, mis aitab organiseerida meie kogemust. Aeg (sisemeele kaemuse vorm); ruum (välismeele kaemuse vorm). Kategooriad ehk puhtad arumõisted: ainsus, paljus, kõiksus, reaalsus, eitus, piiramine, substants, põhjus, vastastikusus, võimalikkus, eksistents, paratamatus 61
54 eluks Jumalavabal ajastul, mis ammutab oma ainest väga mitmekesiset pärandist (Konfutsiusest Kantini) Need on sellised autorid nagu André Comte Sponville, Luc Ferry, Alain Renaut. Nemad on kirjutanud poleemilisi isatapu tekste: ? Esimene ja olulisem neist L. Ferry´ ja A. Renaut´ 1968. aasta mõtteviis (1985), mis põrmustab kantiaanlikult aluselt eelmise põlvkonna ( Foucoult´st Derridani) ? ? L. Ferry´ Inimene Jumal ehk Elu mõte (1996) ? A. Comte Sponville Väike traktaat suurtest voorustest (1996) ? A. Comte Sponville ja L. Ferry´ Uusaegsete tarkus : kümme küsimust tänapäevale (1998) uusi mõtlejaid kritiseerib DOMINIQUE LECOURT (Althusseri õpilane) tema raamat Haledad mõtlejad (1999), ? mille üldine taotlus on selgitada noortele 1968. aasta põlvkonna ideaale