ja Hockenberry 2008) 1.2.2.1. Kehatemperatuuri mõõtmiseks vajalikud vahendid Meditsiiniline termomeeter, vajadusel mittesteriilsed kindad, paberrätik. Rektaalselt mõõtmiseks lisaks libiaine, alusrätik. Kehatemperatuuri monitoorimiseks sobiv andur olenevalt mõõtmiskohast ja monitor. Pärasoolest kehatemperatuuri mõõtmiseks kasutatavaid termomeetreid hoitakse teistest termomeetritest eraldi. Kasutamise järel termomeeter desinfitseeritakse. (Kantero jt 2005, Hockenberry ja Barrera 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Kasutatakse erinevaid meditsiinilisi termomeetreid. Kõikidel termomeetritel, mis on mõeldud kehatemperatuuri mõõtmiseks, on omad head ja halvad küljed. Termomeetreid tuleb kaitsta löökide, kukkumise, niiskuse, välisõhu temperatuuri kõikumiste eest. (Epstein 2002, Wilson ja Hockenberry 2008) Meditsiiniline termomeeter Meditsiiniline elavhõbedavaba termomeeter on täpseim termomeeter. Tulemused on usaldusväärsed
kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoos. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tunell 1998, Jokinen 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008,.) Tsentraalne tsüanoos – on tingitud arteriaalse vere hapnikusisalduse vähenemisest. Sinikus on kõige paremini nähtav suu limaskestal, keelel (keeletipul) ja näo keskosas. Huulte tsüanoos võib olla tingitud lokaalsest vereringe häirest. Arteriaalse vere hapnikusisalduse vähenemisel, 80-85% ja alla selle, on tsüanoos märgatav. Arteriaalse vere hapnikusisalduse tugeval ja järsul vähenemisel on tsüanoos sedastatav ka perifeersetel kehaosadel
annaabi.ee 
