toiduladusid ning järavad riiet. Kuid mardikatest on inimesele ka kasu: ühed on tähtsad kultuurtaimede tolmeldajad, teised toituvad sõnnikust ning taime- ja loomajäänustest ning viivad toitained pinnasesse tagasi. Aednikud soosivad lepatriinusid, sest nad hävitavad lehe- ja kilptäid. Nad on tähtsad ka biotõrje seisukohalt. Looduslikus puhastuses on olulised raipeid söövad raisamardikalased. Meditsiinis tarvitatakse villimardikaliste kantaridiini sisaldavat hemolümfi. Kahjurid Osa mardikaid kahjustab taimi otseselt, teised aga kaudselt, siirutades näiteks taimehaigusi. Üks tuntumaid näiteid on suur maltsaürask. Nii tema valmikud kui vastsed närivad elavate puude koore alla käikusid ning kannavad edasi jalaka seenhaiguse spoore. See haigus on hävitanud viimase poole sajandi jooksul suure osa Euroopa jalakatest. Kasutatud kirjandus Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 353 Looduse entsüklopeedia lk 172-173
ärritab tüügast ning nahka selle ümber, mis paneb organismi seda ründama. Tüügas katta kuni nädalaks majapidamisteibiga. Siis teip eemaldada, leotada tüügast vees ning hõõruda seda õrnalt küüneviili või pimsskiviga. Hoida tüügas üleöö katmata ja korrata siis tegevust kuni tüüka kadumiseni. Kui see meetod ei ole kahe kuu pärast mõjunud, tuleks pöörduda muu ravi leidmiseks oma arsti poole. · Kantaridiini manustamine . Selle ravi puhul peitsib arst preparaati tüükale. Enamik inimesi ei tunne aine manustamisel valu. Mõningat valu ja kõrvetust on tunda umbes 3 kuni 8 tunni jooksul. Pärast ravi kantaridiiniga kaetakse tüügas sidemega. Sideme võib eemaldada 24 tunni pärast. Kui kantaridiini kasutatakse segatuna teiste ainetega, eemaldatakse side 2 tunni pärast. Järgneval visiidil arsti juurde eemaldab ta tüükalt surnud naha
annaabi.ee 
