seda Saksa sõjaväevõimude poolt Eesti- ja Liivimaa jaoks vastuvõetud seadused. Seetõttu jäidki rahandust reguleerima okupatsioonivalitsuse seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis 30. novembril 1918.a. markvääringu. Kuigi Eestis kehtestati markvääring, valitses riigis siiski maksevahenditest suur puudus. Leevendust ja abi otsiti mitmelt poolt Euroopast, kuid veel täiesti tunnustamata riigile ei tahetud abi osutada. Abipalvele reageeris ainult Soome Kansallis-Osake- Pankki juhataja, hilisem Soome president J. K Paasikivi. Ta oli mees, kes nii uskumatu, kui see ka poleks, riskis anda oma pangast lõunanaabritele 10 miljonit marka. Raha toodi sadamasse detsembril 1918.a. tavalisel lastekelgul kartulikotis. 30. novembril 1918 võttis Ajutine Valitsus vastuotsuse kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Esimene valuutareform: 1 mark = 100 penni. Eesti rahandus põhines sel ajal veel Saksa
20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet. Nokia, Stora Enso Oyj, Fortum Power & Heat Oyj, UPM-Kymmene Corp., Outokumpu Oyj, Kesko Group, Outokumpu Oij, M-Real Oyj, Sampo, Metso Corp., Kone Corp, Metsa Serla Corp., Tamro Oyj, Huhtamaki Van Leer Oyj, Rautaruukki Oyj, Wartsila ex-Metra Oyj, Kemira, Partek, Elcoteq. (2) Erialalised Lennundus: Patria, Söök: Hartwall, Raisio, Transport: Valmet Automotive, Pangandus: Kansallis-Osake-Pankki, Leonia Bank, Sampo, Puidu ja paberi tööstus: Ahlstrom Group, Metsa Serla Corp., Metsaehallitus, M-Real Oyj, Stora Enso Oyj, UPM-Kymmene Corp., Joogid: Baltic Beverages Holdings, Kemikaalid: Kemira, Nokian Tyres Co, Wihura, Ehitus: Asfalttiliitto, Interasfaltti Oy / NCC Roads Oy, Lemminkäinen Oyj, Partek, Rudus Asfaltti Oy, SA-Capital Oy, Skanska Asfaltti Oy, Super Asfaltti Oy, Tieyhtio Nelostie Oy, Valtatie Oy, Jaemüük: Kesko Group, Segakontsern: Amer Group, Oy Rettig Ab,
annaabi.ee 
