4) Kanooniline (kiriku) õigus- Keskajal oli tähtis, tänapäeval mitte. Kanoonilise normistiku autoriteet (efektiivsus) on tagatu kaljukindlate usudogmadega. Selline usk dogmadesse on ääretult püsiv hoiak, sotsiaalne norm (kohustus) uskliku inimese teadvuse tasandil. Kanoonilise normistiku kujunemise ning tavaõiguse positiivseks õiguseks transformeerimise vahel võib täheldada sarnaseid jooni: usudogmad ning normid n-ö kirjutatakse hilisemal ajal üles ning koondatakse vastavatesse kanoonilistesse normatiivaktidesse. 5) Pretsedendi õigus- On Anglo-Ameerika õigusperekonna kõige tähtsam allikas. Avalikus õiguses ei ole, aga eraõiguses võib olla kasutusel. 6) Normatiivakt- Romaani-germaani õigusperekonnas põhiline õigusallikas. Normatiivakti all mõistetakse (õigustloova akti) riigiorganite poolt oma pädevuse piires väljaantud õiguslikke akte, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või tühistamisele.
otsustada). Kanoonilise normistiku autoriteet (efektiivsus) on tagatud kaljukindla uskumisega usudogmadesse. Selline usk on ääretult püsiv hoiak, sotsiaalne norm (kohustus) uskliku inimese teadvuse tasandil. Kanoonilise normistiku kujunemisel võib täheldada sarnaseid jooni tavaõiguse transformeerumisega positiivseks õiguseks: usudogmad ning -normid kirjutatakse hilisemal ajal üles ning koondatakse vastavatesse kanoonilistesse normatiivaktidesse (nt Corpus Juris Canonici); islami puhul: Koraani (sariaadiõiguse allikas). P.3. Õigusaktide liigid: üld- ja üksikaktid Õigusaktid võib liigitada : 1. tunnuse alusel, kas on tegemist õigustloovate või õigustrakendavate aktidega: 1) üldaktid, 2) üksikaktid; 2. põhitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi süsteemi primaarsete või sekundaarsete elementide struktuuris (institutsionaalne põhitunnus):
annaabi.ee 
