Liikumisel ei ole alguspunkti, kuna aatomid ja tühjus on igavesed. Aatomitel ei ole meeltega tajutavaid omadusi nagu värvus, lõhn, maitse jne., vaid üksnes suurus, kuju ja – see on Epikurose täiendus Demokritose loendile – kaal. Meeltega tajutavad omadused on redutseeritavad kehasid moodustavate aatomite erinevatele kujudele ja liikumisviisidele. Kõik eelpool kirjeldatu on Epikuros pärandanud varasematelt atomistidelt. Tema enda panuseks on siinjuures püüe anda igale teesile oma kanoonikast lähtuv tõestus, s.t. näidata iga väite puhul, et vastupidine eeldus viib vastuollu kas vaadeldavate, taju poolt tõendatud faktidega või mõtlemise võimalikkustega. Enamus väiteid on põhjendatud viitega tajule: et mitte miski ei teki eimiskist ega hävi eimiskiks; et on olemas kehad ja tühjus; et peavad olema aatomid, mis omavad palju erinevaid kujusid. Kõiksuse muutumatuse ja lõpmatuse tõestused
seostest) ja tunnetusteooria e kanoonika (õpetus tõe kriteeriumitest). Kõik need kolm moodustavad ühtse terviku: kanoonika on füüsika eelduseks ja füüsika omakorda eetika eelduseks. Füüsika õpetab, millised jõud maailmas valitsevad ning milline on inimese koht maailmas. Ilma selleta ei oleks eetika mõeldav. Selleks et maailma õigesti tunnetada, on tarvis teadmisi tunnetuse seaduspärasusest e kanoonikast. Tunnetusteooria puhul väidab Epikuros, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei tugineks meelelisele kaemusele. Füüsika puhul arendas Epikuros edasi Demokritese atomistlikku õpetust. Epikoros seletas aatomite liikumist neile omase raskusega. Lisaks leiab ta, et aatomitel on kindel trajektoor (avaldub paratamatusena), ent nad võivad sellest kõrvale kalduda (avaldub juhuslikkusena). Epikuros rõhutas ka, et surmal pole inimesega mitte midagi pistmist surma inimene ei taju. Eetika
annaabi.ee 
