Lääne- Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Teema olulisemad mõisted: Cinstantinius Suur, Milano edikt, misjonärid, Patrick, Püha Bonifatius, piiskop, kateeder, katedraal, kaanon, kanoonid, toomkapiitli, visitatsioon,preester, kümnis, piibel, Vana Testament, Uus Testament, munk Hieronymus, kirikuisad: Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Sakremendid, Petrus Lombardus, missa. Paavstiriik ehk Kirikuriik, Gregorius I Suur. 2. Panus kultuuri: Kristluse keskusteks olid peamiselt linnad, enamiks maapiirkondi aga ristiusustamata. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus. Iirimaale rajati
20.sajadni filosoofia probleeme I Essee Sofja Markarova MDR I Juhendaja: Eik Hermann Tallinn 2013 Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis. Isegi surmakultuuris ja -kultuses on oma esteetika ja kanoonid, mis toovad erinevatest kultuuridest midagi sarnast. Sõna ,,esteetika" ei pea olema surmast rääkimise kontekstis eksitav. Eelajaloolisel perioodil olid need kaks mõistet elu ja surm kultuuri alused. Idee igavikust pärast surma määrab muinasaja tsivilisatsioonide ilmet ja vaimu. Päris oluline keskajal oli usk usk kui pääsetee surmast. Surma teema on nii tähtis, et juba muinasajal oli matusetseremoonia kaanoonite ja reeglitega määratletud.
Juba 12 saj-l hakkasid kristlikud kogudused üksteisega kohtuma, et võtta vastu ühiseid otsuseid, näit. haldusküsimustes. Neid otsuseid nimetati canones = juhtnöör.( sellest ka kanooniline õigus). Aja jooksul lisandusid paavsti poolt loodud otsused e. dekreedid, mida aktsepteerisid kogudused ning need olid kohustuslikud. 12 saj keskel hakati koostama vanema kanoonilise õiguse kogu, kuhu viidi ilma igasuguse kriitikata sisse kanoonid ja dekreedid. Esimene kogu tekkis umbes 1140 aastal. Selle autoriks oli munk Gratianus ja seda allikakogu nimetati Corpus dekretorum. Gratianus süstematiseeris materjali ja sealt hakkasid välja kujunema õiguslikud teesid (millist kirikunormi kasutati); juhtudeks ette nähtud teesid; õiguslikud probleemid. Gratianuse tööde põhjal arenes välja koolkond dekretistid, kes olid kanoonilisõigusliku kirjanduse autoriteks. Selle kirjanduse põhjal tekkis omakorda vastav