Kuid on ka teada, et kui Jeanne oleks loobunud meheriiete kandmisest, oleks ta tuleriidalt pääsenud. Neiu keeldus. Kohtuotsus viidi täide 30.05.1431 Rouen´i turuväljakul. Jeanne d´Arc oli vaid üheksateistaastane. Kuid kartmatu ja vapra Orleans´ neitsi legend elas ja elab edasi ka peale tema surma. Juba 1456.a. vaatas kiriklik kohus uuesti läbi tema "süüasja" ning mõistis ta õigeks ning kuulutas Jumala ustavaks saadikuks. 1909.a. kuulutas paavst Püha Pius X ta õndsaks. 1920.a. kanoniseeris kangelanna paavst Benedictus XV ning Jeanne d´Arc kuulutati katoliku pühakuks. 1922.a. kuulutati Jeanne d´Arc ehk Orleans´i neitsi Prantsusmaa kaitsepühakuks. Jeanne d´Arc on olnud lugematute muusika- ja kirjandusteoste (kuulsaim Fr. Schilleri "Orleans´i neitsi"), filmide, draamade ja kunstiteoste inspiratsiooniallikaks.
Tema armastusluule pühendatud Betrici´le. Pletooniline armastus, mida mõjutas Platoni filosoofia. ,,Uus elu" luulekogu, pühendatud armastusele. Peateos ,,Jumalik komöödia" koosneb 3 osast: ,,Põrgu", ,,Purgatoorium" ja ,,Paradiis". 2. Petrarca(1304- 374) Peetakse uusaegse lüürika isaks. Kirjutas oma teosed ladina ja itaalia keeles. Soneti looja, 12. saj teisel poolel tekkinud zanr. Koosneb 14 värsireast, mis on itaalia variandis jagatud kaheks(selle kanoniseeris Petrarca): 1) oktaav ( 8 värsirida ), mis koosneb kahest katräänist. 2) sekstiin ( 6 värsirida ), mis koosneb kahest tertserist. Sonetti iseloomustab mõttetihedus, sünonüümirohkus. Peateos ,,Laulude raamat", mis pühendatud Laura´le, koosneb 2 osast ,,Madonna Laura eluajal" ja ,,Pärast Madonna Laura surma". Kogumik koosneb 366 luuletusest. Taunis, nagu Dantegi, lihalikku armastust. Läks allegoorialt üle metafoorile. 3
Miks? Mida oli kristlusel välisroomlastele ja kohalikele keltidele pakkuda? See haaras südant niisugusel viisil, nagu ametlikud Rooma kultused seda kunagi ei suutnud. Kristlus oli avatud kõigile, see pakkus lootust. Kristlus tõi kaasa moraalse mõõtme, mis puudus traditsioonilises keldi usundis. Selle nägemus paradiisist andis keldi teispoolsuse füüsilisele naudingule uue vaimse mõõtme.(Sampson, 2008) Hoolimata sellest, et paavst kanoniseeris mõningad jumalused, mis kirikule sobisid ja neist ( näiteks Brigidist) said pühakud ning sobimatud pandi vande alla ja tembeldati deemoniteks, eksisteerisid keldi usund ja kristlus veel kaua aega koos, põimudes ja kõrvuti eksisteerides; üksteiselt erinevaid usuelemente üle võttes. Keldi kristlus oli oma olemuselt kloosterlik- just kloostrid panid Britannias aluse ristiusu levikule. Iirimaal ja Walesis tekkis kõva sulam kloostrikristlusest ning sellest
annaabi.ee 
