avaldumist. Katse kuulsa lamba Dolly saamisel ei olnud teisiku (klooni) pärast ette võetud (Vt allpool - seda tehti ju varemgi!). Teadlasi huvitas hoopis, kas lõplikult diferentseerunud (eristunud) koe geene saab uuesti "äratada". Tuli välja, et saab - seda tegid munaraku tsütoplasma faktorid - mis ongi Dolly-katse teaduslik iva. *1952 (Rana fipeks, (konn)) blastula raku tuum munarakku; *1962 ( Xenopus sp, kannuskonn) soolestiku epiteeli raku tuum munarakku; Reeglina õnnestumis-protsent (kui palju suudab areneda täiskasvanuks) väike, ca 12% *1993 suudeti lahutada inimese rakukobar paljunemisvõimelisteks osadeks; *1997 DOLLY- rakutuum viidi lõplikult diferentseerunud koest munarakku, see oli ikkagi arenemisvõimeline ka ilma oma tuumata ja viljastamata. *1998 transgeenne tuum munarakku. (Transgeenne - muudetud või lisatud geenidega).
D. Selekteeritud embrüonaalsete tüvirakkude süstimine blastotsüsti. 10. Kloonimine loomadel Kloonimine – tõuomaduste parandamiseks Esimene loom, keda klooniti, oli kahepaikne - leopardkonn (Rana pipiens), embrüonaalse raku tuum viidi tuumata munarakku Robert Briggs ja Thomas J. King, 1952 – leopardkonna embrüo arenes kuni kullese staadiumini J. B. Gurdon – 1958 – kloonimine embrüonaalse raku tuumaga (kannuskonn – Xenopus laevis) Sir John Bertrand Gurdon’le, 1962 – somaatilise raku tuum viidi X. laevis’e munarakku – arenesid kullesed) – Gurdonile omistati 2012.a. Nobeli meditsiinipreemia avastuste eest, mis näitasid diferentseerunud rakkude reprogrammeerimise võimalusi tüvirakkudeks Nobeli preemia koos Shinya Yamanaka’ga – indutseeeritud pluripotentsed rakud /iPS/ – a la blastotsüsti rakud – saadi adultse hiire fibroblastidest ).
annaabi.ee 
